eesmärk 2. Karl Ristikivi „Lendav maailm” (1935) – personifitseeritud linnud; vabadusest, koduarmastusest, isamaaline hoiak ( Nõukogude okupatsiooni alul keelatud raamat),“Semud” (1936)- kutsikad,“Sellid” (1938) - kassipojad- kirjutas lastejutte pigem juhuslikult,materiaalsed huvid,filosoofiline ja eetiline plaan olulised. 3. Harri Jõgisalu „Käopoja tänu“ (1967) – erinevate lindudega seotud muinasjutulaadsed jutud (miks ööbik laulab öösiti, nurmkana ja rebane), „Kärp“ (1981)- mõtisklev lugu kärbiperest, „Linnavarblane maal“ (2007)- loodusminiatuurid,„Liisi, Kaspar ja teised kiisud“ (2013) 4. Jaan Rannap „Topi“ (1970) – loomaaiast põgenenud ahvipoja seiklused,„Nublu“ (1972) – toimekas tuletõrjekoer, kes õpib inimestega toime tulema, „Tuukerkoer Torru ja teised loomad“ (2007) – jutukogumik erinevatest loomadest Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
krimikirjanduse valdkonna. Elo Viiding jõuline soostereotüüpide kriitika. Püha Maama (2008). Kestmine (2011) geenid, võim, pealesurutud printsiip. Teised (2012) hierarhiline mõiste, naiseks olemise erinevaid kujusid tähistav. Kristiina Ehin pärimuskultuuri ja tänapäeva koosmõtestamine. ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006) - lüürilises stiilis allegooriad, mida keskendab naise ja naiselikkuse temaatika; muinasjutulaadsed mõistulood vahelduvad realistlikumate suhtepiltidega; kommentaari allegooriatele lisavad kunagised ,,kultuurikaja" kirjad; naiselikkuse teema konkretiseerub tunde ja hinge rõhutamise kaudu; tähtis on ka maa ja linna vastuolu, mineviku ja nüüdisaja vaheline konflikt, müüdi ja meelelahutuse teemad kõik see viib Ehini maailmamõistmises tähtsa traditsiooni-idee ja humanistliku inimesemõistmise radadele. ,,Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud / South-Estonian Fairy Tales" (2009)
Ta kirjeldab kaasaegse ühiskonna elu. 33 22. oktoober 2009 ,,Anna Karenina" Tolstoid hakkab vaevama küsimus lugejaskonnast. Tema tekste loeb väga väike osa lugejaskonnast. 70ndatel kirjutab ta ,,Aabitsa" lühijuttude kogumik lihtrahvale lugemiseks. ,,Kaukaasia vang" kordab Puskini poeemi pealkirja. Pikast süntaksist hakkab Tolstoi vabanema. ,,Aabitsas" kirjutab ta väga lühikeste lausetega. Tekstid on muinasjutulaadsed, lihtsad jutukesed. Stiil on tugevasti mõjutatud rahvaluule tekstidest. Stiil meenutab ka lihtrahva kõnekeelt. Kui Tolstoi kirjutab oma lihtsaid tekste, siis on tema eeskujuks ka Puskini proosa. Uuesti loeb ta Belkini jutustusi. 50ndatel andis Tolstoi Puskini stiilile hoopis teise hinnangu, Puskini jutustused on kuidagi paljad väga lakooniline stiil, lihtsad laused. Tolstoi tegeles oma tekstides psühholoogilise analüüsiga. Hiljem hakkab Tolstoi aga lühikest väljendusviisi hindama
annaabi.ee 
