Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes k...
arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel · taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud · ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel · erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 3 · tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted
Defoe- kodanlik keskklass. Inglane. Protestant. Pamflett ,,Parim viis dissenteritest lahti saada". Romaan ,,Robinson Crusoe". 17.-18. saj. Romantism 1800-1830 Tunnused: 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12
Põgenemine olevikust. Romantismi tunnused: 1. sooviti kujundada tegelikkust ümber vastavalt oma südametunnistusele ja arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 3. ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 8. pessimism, maailmavalu 9
tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike (st mitte rahvaluule, mida suuliselt edasi kanti) loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. (R. Krusten „Eesti lastekirjandus) Esimesed muinasjutukogud ilmusid Euroopas 17. sajandil, need ei olnud aga algselt lastele määratud. 1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante. Rahvusvaheliselt said tuntuks vendade Grimmide muinasjutud, eriti aastatel 1812-1815 ilmunud „Laste- ja kodumuinasjutud“. Rahvamuinasjuttude eeskujul tekkis omaette žanrina kunstmuinasjutt, mis mõnede uurijate
annaabi.ee 
