põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põletatult.majandus arenes raua tootmisega,kasutusele võeti oma soorauamaak.pronks jõudis eestisse-sõled,ripatsid,sõrmused jms. Rauaaeg&viikingid. Linnused.külade kujunemine.ribapõllud.peideti maasse hõbeaardeid.läänenaabrid:skandinaaviamaad>suhted:kaubavahetus,sõjaretked.lõunanaabrid:idasl aavlased,liivlased>suhted rahumeesed.idanaabrid:slaavlased,soomeugrilased>suhted rahumeelsed 10.saj lõp teravnesid. Eestlased muinasja lõpul maahaimine.maasuurust arvestati adramaades(hariti 1 adraga)kolmeväljasüsteem(talivili,suvuvili,kesa).loomapidamine,küttimine,kalapüük,metsamesin dus.käsitöö valmistati ise.hõbeehted läksid moodi.tegelti peamiselt vahetuskaubaga(eestisse:hõbe,pronks,sool,relvad,riidesordid).elamuks oli suitsutuba mida kasutati ka vilja kuivatamiseks.tähtsamaks haldusüksusteksolid kihelkonnad,mda 13.saj.alguses oli umb 45.muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine suuremaks maakondadeks
raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. 1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all
Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised, nr. 9. Tartu, 1997. "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution, no. 9, 1980. Pp 517-549; Tvauri, A. ,,Aruanne kaevamistest Halliste Kihelkonnas Kaubi külakalmistul juunis 1998" Valk, H. Rural Cemeteries of Southern Estonia 1225-1800 AD. Visby-Tartu, 2001. Valk, H. "Viljandi Jaani kiriku kalmistu". Linnusest ja Linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks / Muinasja Teadus 14. Tallinn-Tartu, 2004. Lk. 421-450. 14 LISA Antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul Tabel vajab mõned sõnad seletuseks: Hammaste markeerimisel on kasutatud lühendeid: I lõikehammas (incisor); C kihv (canine) PM premolaar (premolare) M purihammas (molare) Meetriline soo määramine eeldab teatavate koefitsentide kasutamist kui tegemist "+"-
Pulkman: ,,Inimene on eksistentsiaalselt kammitsetud, seotud. Ta tunneb, et on alistatud asjadele, mis ei lase tal olla tema ise (surmahirm jne). Uskuma hakkamine on selline murranguline pööre, mis inimese n-ö päästab. Kohustusliku kirjanduse nimekir i 1) Lauri Honko, Juha Pentikäinen, Kultuuriantroloogia. Tallinn 1997, lk 65-89. 2) Babüloonia loomiseepos. Istari laskumine Manalasse. Etana eepos. Adapa müüt. Kõik teoses: Muinasja kirjanduse antoloogia. Koostanud Amar Annus. Tallinn 2005, 141-202. 3) Sergei Stadnikov, Sissejuhatus vanaegiptuse usundilukku ja mütoloogiasse; Surm ja teispoolsus Vanas-Egiptuses. Teoses: Sregei Stadnikov, Vana-Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998, 7-19 ja 165-182. 4) Vana Testament: 1. Moosese raamat 5) 2. Moosese raamat peatükid 1-14 6) Mario Vegetti, Inimene ja jumalad, raamatus Jean-Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Tallinn 2001, lk. 258-289. 7) Scheid, John. Preester
annaabi.ee 
