..............3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1468.a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada kunstiväärtusi sakraalehitistes. 15. 18. sajand Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril 1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid. 18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad
1861. aastal palus valitseja Lefuelil ümber ehitada jõuetu Suure galerii lääneotsa ja Flore paviljoni. Henri IV ehitised lammutati osaliselt maha ja asendati idaosaga sobivate ehitistega. Louvre'i kollektsioonid rikastusid arvestatavalt teise impeeriumi ajal. Seda suuresti markii Campanalt 1861. aastal omandatud kogule, millesse kuulus 11 385 tööd. Kollektsioonist sai Napoleon III muuseum 1863. aastal. Campana galeriis saab näha ka suuremat osa Kreeka savi- ja Etruusia muinasesemete kollektsioonidest. 1871. aasta mais hävitasid kommunaarid hulga tähtsaid Pariisi hooneid, sealhulgas Tuileries palee, mis oli monarhia sümbol. Rünnakust tingitud tulekahju hävitas palee hooned ja ähvardas ka Louvre'it. Tuileries varemed lammutati 1883. aastal pärast pikalt kestnud väitlust. Suur Louvre Endise Tuileries palee otstes paiknevate Flore ja Marsan paleede restaureerimine algas 1874. aastal. Flore oli Marsani paviljoni renoveerimisel viimasele eeskujuks. Põhjatiiva laius
huvi oma rahvusliku mineviku ja oma esivanemate vastu. Varasem ajalugu oli valitsejate ajalugu. Huvi laieneb rahvusliku ajaloo suunas ja hakatakse teostama kaevamisi ka igasuguste muinasmälestistele. Hakkas tekkima muuseume. Et leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude juurde. Raamatukogu oli mitte ainult raamatute laenutamise, vaid ka kogumise koht. Muinasleide peeti ka väga väärtuslikuks. Kogumine oli varem juba peale hakanud, 19. sajandi alguseks oli muinasesemete kogu muutunud küllaltki suureks. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) kolmeperioodi kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836
annaabi.ee 
