Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ...
matmisega pea lääne poole,ehetena kanti pronksristikesi.Võitlus ristiusu vastu 13. saj algul oli eelkõige võitlus vabaduse eest. Muinasaja inimese maailmapilt-tähtis usund.Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge/jõudu.Väge oli teatud objektides,paikades,taevas,sõnades. Hing oli isikupära kandja,tähtis keha elus hoidmiseks.Usuti hauatagusesse ellu.Surnutele pandi hauda ehteid,tarbe-ja tööriistu,relvi,toitu. Muinaseestlase elu tihedalt seotud loodusega.Põhimõte-nagu mina talle, nii tema mulle.Usuti vaimudesse, haldjatesse,jumalatesse.Tuntud haljad olid Tõnn,Peko. Jumalad Taara,Uku. Ohverdamised ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, järved ,jõed).Ennustamine,nõidumine,maagia.
kujunenud; Koostöö puudumine naaberrahvastega latgalite, liivlaste ja leedulastega. Venelastest saadi küll mõningast abi, kuid sageli ei pidanud nad kokkulepetest kinni ja neile oli vaja teha suuri järeleandmisi. Vaatamata alistumisele, tehti oma vabaduse eest kõik, mida osati ja suudeti. Esivanemate vapper vastupanu innustas veel pikki sajandeid eesti rahvast võitlusele vabaduse ja iseseisvuse eest. Muinaseestlase söök/jook: meega kääritatud õlu, kali, mõdu (meejook), kört (pudrutaoline, pandi sisse lihatükk või rasvollust), karask (juuretiseta pirukas), metsaannid; oder, talirukkis (al. 11.saj), veised, sead. Kaubandusartikliteks peamiselt kopranahad ja mesi, vaha. Kaubandust teiste rahvastega tõendavad siit leitud võõramaa hõbemündid. Põhilised riidevärvid: 1. sinine, 2. valge, 3. punane. Relvad: 1. oda, 2. kirves, 3. sõjanuga ehk kärp.
küll oma põhimõtted, aga olude sunnil oli ta neid nõus muutma. Leemetis oli lisaks ürgeestlaslikkusele näha ka n-ö ürgmeest, kes on kõigeks valmis, et enda lähedasi kaitsta ning oma pereliikmete eest võidelda. Ta oli ka aus ja töökas, lapsena äärmiselt uudishimulik. Teosest jäi mulje, et Leemeti jaoks oli üks olulisemaid väärtuseid lojaalsus ja ustavus, seda nii enda põhimõtetele truuks jäädes kui ka oma sõpru hoides ja nende surma eest veritasu nõudes. Leemet on muinaseestlase, n-ö viimase rüütli sümbol, kes peab oma visadusest hoolimata tõdema, et puhumas on uued tuuled ja mets koos muistsete kommete ja uskumustega sureb välja. Ta asus kahe suure ajastu vahel ning pidi pealt nägema vana ja väärika kultuuri langust, tunnistama tõsiasja, et keegi ei oska enam ussisõnu, aastasadade pikkune loomade koolitamine on luhta läinud ja isegi karud ei suuda enam inimestega ussisõnades vestelda. Leemeti roll oli olla vaatleja. Muutused olid paratamatud.
annaabi.ee 
