teleka tööle. Volli tõmbab mul puldi käest, paneb teleka kinni, läheb muusikakeskuse juurde ja paneb selle tööle. Ma ütlen: ,,Pane bassi juurde." Volli keerab bassi põhja. Mõnus. Kuulame paar lugu ära ja Volli ütleb: ,,Kuule läheks tooks poest õlut juurde?" Ma tõusen püsti ja kõnnin majast välja. Istun autosse ja panen raadio tööle. Volli istub minu kõrvale ja keerab heli valjemaks. Ma annan enne kohalt ära võtmist paar korda gaasi, mille peale me mõlemad muigame ja võtan taaskord kohalt vilinaga ära. ,,Äss," ütleb Volli. Teen parempöörde. Kiirusepiirang on viiskümmend. Mina sõidan kaheksakümne viiega. Roheline vilgub. Lisan kiirust. Kollane. Mul ükskõik. Lisan veel kiirust. Vastassuunast sõidab auto minu poole. Mis toimub? Appi! Mingi pauk käib. Pea valutab. Tahaks magada. Kuulen vist Volli irvitamist. Sulen silmad. Jään magama.
mingitele ratsionaalsele seletusele. Inimese patusust ei saa seletada ükski loomulik põhjus pole seda tekitanud ega tinginud. Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E. Cassirer ,,Uurimus inimesest") Kuid võib kergesti juhtuda, et muigame allegooriliste tähenduste üle, mis tänapäeva lugejaile tunduvad naiivsetena. Ometi võib enamikule meie enda nö peenematele ja keerulisematele arvamustele ja narratiividele samasuguseid vastuväiteid esitada. Kuid tagasi teema juurde. Surm pole inimese jaoks mitte alati aktsepteeritav ega olemas olnud. Loodusrahvastel polnud surm paratamatu, vaid erand. Müüditeadvus tekitas loodusrahvais homogeense taassünni rea. Surma põhjuseks peeti maagiat või mingit isiklikku
Näiteks, prantslased kastavad küpsist kohvi sisse, noolivad taldriku leivatüki abil puhtaks ja annavad kätt võhivõõrale. Jaapanlastel ei ole kombeks tervitades kätt anda ja avalikus kohas ei nuuska nad kunagi nina. Britid söövad herneid, kahvel tagurpidi käes ja mängivad vihmasajus golfi. Brasiillased moodustavad korratuid järjekordi ja saabuvad peole kahetunnise hilinemisega. Mitmesugused kombed ja tavad teevad meile rohkesti nalja. Me muigame võõramaalaste käitumise peale ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse puhul. Olles ometi mõnda aega Prantsusmaal, hakkame varem või hiljem rõõmsalt oma saiakest leotama kohvis, Brasiilias avastame, milline lõbu on ilmuda peole kiirustamata ja ennekuulmatult hilinedes. Seega võtame võõrad tavad omaks osaliselt selleks, et teistega ühte sulada, osaliselt lihtsalt lõbu pärast. Üheks õhtuks, lõunasöögiks või peo ajaks võime muutuda jaapanlaseks, istudes tatamil või süüa
annaabi.ee 
