edukas ja sai positiivset tagasisidet. Tema teine teos oli “Tulekandja”, mis ilmus 2017. aastal. Teos on seotud tema eelmise raamatuga ning tegevus toimub Muhumaal. Autori kolmas teos “Öömees” ilmus samuti 2017. aastal. See on jällegi eelmise teosega seotud ja on samuti põnevusromaan. “Hull hobune” ilmus 2018. aastal, ning on jällegi eelmistega seotud nii tegelaste kui üldise asukoha poolest. Pautsi viies teos oli “Minu Muhumaa”, see ilmus 2018. aastal. See räägib Muhumaast ja autori kogemustest seal elades. Tema kuues teos “Marduse tänav” on jälle põnevusromaan, see ilmus samuti 2018. aastal. Pautsi seitsmes ja siiani viimane teos “Minu salajane elu” ilmus 2019. aastal. See räägib autori hingeelust ja tema kogemustest Praha linnas. Ülevaade teosest Teose tegelased on Tom, tema õde Eva (kes oli ühes Pautsi eelmises raamatus peategelane), Tomi naine Signe, Tomi armuke ja Eva sõbranna
Osa varasemaid kuivi alasid taas vee alla (ka Pulli asula) Jõgedega merre kantud liiv paisati sisemaale (Rannametsa, Häädemeeste) Kliima atlantiline, soe, niiske Suur-Belti kohalt väljavool ookeani Vee alt osa Saaremaast. Litoriinameri (8000-4000) Veetase madalamühtlustus ookeaniga praegusest vaid ca 2 m kõrgem. Seetõttu soolase vee sissetung Kõige soolasema veega Läänemere staadium (15-18) Taani väinade kitsenedes meri magedamaks Vee alt osa Hiiumaast, Saaremaast, Muhumaast ja Lääne Eestist. Limneamere staadium (kestab preguseni) Limuse Lymneaea peregra baltica järgi Kujunenud saari ja poolsaari (eriti Lääne-ja Põhja- Eestis). 9. Maastike hindamise indikaatorid 1. KULTUURILIS-AJALOOLINE VÄÄRTUS 1) Traditsiooniline kultuurmaastik 1. Maastiku struktuuri indikaatorid: Maastiku struktuuri muutused punkt-, joonja pindelementides. Hinnatakse eelkõige aerofotode alusel. Maakattetüüpide muutus. Meetod: kaugseire.
Tähtis organ oli ka riigi rentei. Politsei ja hariduse juhid määrati keskvõimu poolt. Linnaomavalitsused. Igas linnas oli raad, kellele kuulus linna valitsemine. Lisaks oli rael kohtupidamise õigus. Korraldati maapäevi, kus nimetati ametisse igasuguseid maaametnikke (maamarssaleid, kohtunikee), otsustati maa heaolusse puutuvaid küsimusi Kogu Eesti maa-ala koosnes senisest Eestimaa kubermangust, Liivimaa põhjapoolsest osast, Saare- ja Muhumaast. Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsemisorganiks oli maakonna komissar koos Ajutise Maanõukoguga, mida nimetati ka Maapäevaks. Igas maakonnas loodi esinduskogu- Maanõukogu ja Maakonnavalitus. Valdades seati sisse vallanõukogud- vallavalitsused. 19. Vene-aegse Eesti tähtsamad õiguse allikad. Balti Eraseadus. Talurahvaõigus. 1710 kuulus Eesti Venemaale (juriidiliselt 1721). Tekkis kaks kubermangu- Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang
1917 tsaarivalitsus Eestis kadusid kubernerid, asemele tulid riigi keskvõim Vene Ajutine Valitsus, mille kõrgemaks kohalikuks esindajaks olid kubermangu komissarid ja P-Liivi abikomissar. Muudatused ka omavalitsuse alal minna edasi koos Liivimaaga või iseseisvalt. 18.03.1917 esitati manifest Ajutisele valitsusele, eelnõu kinnitati 30.03.1917.a. Sellega saabus uus kord: Eesti maa-ala koosnes Eestimaa kubermangust, Liivimaa põhjaosast (kus asusid eestlased) ning Saare- ja Muhumaast. Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsejaks komissar koos Ajutise Maanõukoguga e. maapäevaga, mis oli õigustatud valima ka Maavalitsust. Igas maakonnas Maanõukogu ja Maakonnavalitsus, valdades vallanõukogud ja vallavalitsused. Omavalitsuste võrgu eesotsas Ajutine Maapäev. 24.02.1918 kuulutati Eesti Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1)
annaabi.ee 
