Kuid tegelikult ei olnud seda ,,head aega", kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat. Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis tähendas, et Eestimaa oli nüüd tervenisti Rootsi kuninga juhtimise all(v.a kunagine Setumaa eelmisest E.V ajast) . Rootsi ajal toimus mitmed muudatusi, enamus tõid sellega olulisi muudatusi tollaseks ajaks ja nüüdsele ajale olulist. Eestimaa oli eraldi kaheks haldatud, Põhja-Eesti kuulus Eestimaa Kubermangu alla ja Lõuna- Eesti Liivimaa Kubermangu alla. Muudatusi tehti kohtus, mis oli kolme järguline- meeskohtud(liivimaal maakohtud)
Kroonugümnaasiumis ning samal ajaltoimetas ajakirja 'Eesti Kirjandus'peale seda läks 'Üliõpilaste Lehte'. 1923. aastast kuni surmani oli Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. 1922. aastal oli juba keskealine eesti teadlane abiellus soomlannannaga ning rajas Helsingisse kodu. Vaba aega täitis Eesti kirjanike raamatute tõlkimisega soome keelde sealhulgas A. H. Tammsaare 'Kõrboja peremehe'. Suviti veetis peamiselt isakodus Muhu saarel Viira külas. Varsti hakkas Muhumaaga konkureerima Haapsalu. Selle linnaga oli ta põgusalt tutvunud. 1917 aastal peatus V. Grütnthal Haapsalus juba pikematalt: ta oli kutsutud Läänemaa õpetajate suvekursustele lektoriks. Ka järgmisel neljal suvel puhkas ta Haapsalus. Suvekursuste aeg muutus Haapsalu Grünthalile koduseks ja meeldivaks. Hiljem tuli ta siia juba kogu perega. Suve on ta veetnud siin üle 11 korra. Talle meeldis Haapsalus ujuda, purjetada, jalutada,päevitada ja kirjandus töödega tegeleda
eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokraatilistel alustel. Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas. 2. 1) Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees
annaabi.ee 
