Samuti kandis ta Isanda riideid ning tegeles argiste peremehe asjadega: „Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine.“ Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: „Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud.“ Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast.“ Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik. Ta lõhkus asju,
Samuti kandis ta Isanda riideid ning tegeles argiste peremehe asjadega: ,,Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine." Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: ,,Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud." Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: ,,Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast." Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik
Samuti kandis ta Isanda riideid ning tegeles argiste peremehe asjadega: „Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine.“ Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: „Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud.“ Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast.“ Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik
Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus. Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. Kui üks ankur oli tühi, oltsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks eriline anne. Ta aimas lõhna järgi seda, mis tuju tõstis. Ta avas pudeleid ja tõmbas tapid eest -- ning jõi.
Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus.Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis.Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi. Kui üks ankur oli tühi, oltsis Huhuu teise. Nüüd oli tal selleks eriline anne. Ta aimas lõhna järgi seda, mis tuju tõstis. Ta avas pudeleid ja tõmbas tapid eest — ning jõi. Ühel päeval
oleks pidanud üksi olema. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Mis aga kõige imelikum: ka uus Isand näis Popi eest hoolitsevat. Ta tegi seda Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti küll oma kalgil ja tujukal kombel, kuid Popi oskas seda hinnata. tule juures istunud, kännu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nimelt tõi ta kord liha. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid Ta oli kaua ära, ja kui ta tagasi tuli, oli tal võõras turukorv kaasas. Selles oli teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. aedvilja ja leiva all päntsakas verist liha
oleks pidanud üksi olema. Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. Mis aga kõige imelikum: ka uus Isand näis Popi eest hoolitsevat. Ta tegi seda Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti küll oma kalgil ja tujukal kombel, kuid Popi oskas seda hinnata. tule juures istunud, kännu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud. Nimelt tõi ta kord liha. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid Ta oli kaua ära, ja kui ta tagasi tuli, oli tal võõras turukorv kaasas. Selles oli teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi. aedvilja ja leiva all päntsakas verist liha
Samuti kandis ta Isanda riideid ning tegeles argiste peremehe asjadega: ,,Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine." Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: ,,Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule juures istunud, kannu tõstnud, muhelnud ja enesega rääkinud." Taoline käitumine oli iseloomulik inimestele, Popi tõelise peremehe sarnastele. Huhuu sai Isandaks ka põhjusel, et Popi oli harjunud alluma, tal oli vaja kellelegi kuuletuda: ,,Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast." Kuna ahv oli isepäine ning Popi kuulekas, asuski Huhuu Isanda rolli täitma. Alguses oli Huhuu peremehena väga kiuslik ning pahatahtlik
annaabi.ee 
