3. Mille poolest erineb islam ja islami õpetus kristlusest? Islam ja tema seos ühiskonnakorralduse, kultuuri ja valitsemisega Islam on lisaks usulistele põhim õt et el e, annab ette käitumis e , on se otud riigivalitse mi s e g a . Katoliku kirik kogu s maks u, islamla st el on se e as e n d atud almu s e and mi s e kohu stu s e g a . Sarna s u s: on üks jumal, osa Muha m e di pühakuid on pärit ristiusu st (nim e d erinevad ), üleskuts e pühale sõjale, mis usku m atute vastu. ; S e o s riigivõimu g a: sunna ja sariaad on suun atud selleni, kuidas üks õiglan e valitseja pea b käituma. Nt Os m a nite riigi valitse min e (algs elt sultan kaliif). Kultuur on allutatud usule (koraani päh e õ p pi min e ) 4. Naiste seisund islamiühiskonnas. Millised olid positiivsed ja negatiivsed mõjud?
truudus , ma ja pida mis tööde te ge mine , la s te ka s va ta mine , Riie tus e kohus tus Lõpe tus e ks Is la m tõs tis na is e ühis konna s kõrge s s e s e is us s e ja a ndis ta lle s e llis e d õigus e d, mille s t pa ljud e uroopla nna dki 20. s a ja ndi a lgus e s va id unis ta da võis id. Ka hjuks a ga e i ole kõik ne e d õigus e d tä na pä e va l is la mima a ilma s na is te le ta ga tud. P e a le P rohve t Muha mme di (s a ws ) s urma le vis is la m vä ga kiire s ti e da s i ja s e e e i a ndnud vä rs ke te l mos le mite l piis a va lt a e ga is la mi s e a dus t õppida ja te a dmis i kinnis ta da . S e e ga e la s id pa ljud ra hva d e da s i oma va na de kultuurita va de jä rgi ja on a ja möödude s õppinud ne id pida ma is la miks , kuigi te ge likult e i ole ne il is la miga mida gi pis tmis t.
raidkuju haardest. Lk. 291 Spire, Vindelin de (Spira, Wendelin de) -- Veneetsia trükkal a. 1470--1477. Ta trükiseist on kuulsamad esimene itaaliakeelne piibel, Dante, Petrarca ja rooma klassikute väljaanded. Saint-Victor, Hugues de -- XII sajandi prantsuse õpetlane, päritolult flaamlane. Lk. 304 «... kuldtalleke ordenil...» -- Mõeldud on Kuldvillaku ordenit. Vt. märkus lk. 34 juurde. Pophomet -- moonutatud kuju nimest Mahomet (MuHa-med). «... templiordu jälke ebajumalakujusid.» -- Templiordu oli vaimulik rüütliordu, asutatud XII sajandil, et kaitsta ristisõdades vallutatud maid. 1312. aastal tunnistas paavst Clemens V 3 0 3 ordu ketserlikuks ja XIV sajandi algul korraldas Prantsuse kuningas Philippe Ilus selle vastu inkvi-sitsiooniprotsessi, mispuhul suur hulk templirüütleid tuleriidale saadeti. Lk. 307 Saali õigus -- frangi hõimude seadus V sajandist, kehtestati a. 420. . Lk
annaabi.ee 
