eneseteadlikkus. Mingil määral on need kõik omadused igas inimeses olemas. Oluline on ilmselt just see, et kas need on inimseses domineerivad. Iga inimene ei tunne, et peab elu jooksul midagi saavutama miskit, mis paneb ka teised inimesed teda imetlema, vaid peab oluliseks just enda sisemist rahulolu ja õnnelikkust. Mõni tunneb end mugavalt teistele käske andes ja suurt vastutust omades, teisel on aga mugavustsoon hoopis kellegi alluvuses rahulikult oma rida ajades. Ometi ütleb Epp Vodja, Junior Achievement Arengufondi tegevdirektor, et ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt vara endas ettevõtja omadusi – ettevõtlikkust -arendama hakkab. Ettevõtlikkusega on lood samuti nagu iga teise andega – iga lill vajab kastmist. Eelkõige on vaja soovi, erksat vaimu ja siis lisaks teadmisi. Kui on suur tahe, usk endasse ja uudishimu, siis tuleb ka edu.
Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja kuidas interpreteeritakse võõra kultuuri liikmete käitumist sarnastes situatsioonides (Keesing 1974, 89). Need reeglid omandatakse märkamatult ja sujuvalt koos suhtlemise õppimisega, eraldatakse alateadlikult aktsepteeritav ja domineeriv käitumismood tabuks peetavast. (Salo-Lee, Malmberg, Halinoja 1996) Inimesel on aga kalduvus pidada
Süsivesikud aitavad taastada ja seejärel hakatakse uusi valke tootma. Tähtis taastada peale treeningut energia, seejärel aminohapped. Pool tundi peale tööd on valkude ligipääs raku sisse lihtsam. Lihasraku tuumad asuvad välispinnal. Lihasraku kahjustumisel uue „retsepti“ saamiseks takistused, sest tuumi pole palju ja lihas on pikk. Anaboolne hormoon aitab seda protsessi kiirendada. Testosterooni liig kiirendab rakukoe kasvu, mida pole vaja – vähkkasvaja. Mugavustsoon – keha ei pea üleliia pingutama ega tegema tööd, mis pole harjumuspärane. NUKLEIINHAPPED (DNA) Orgaaniline aine. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 1) DNA (desoksüribonukleiinhape) Koosneb desoksüribonukleotiididest: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). Monomeeride erinevused tulenevad üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikualusest. DNA paikneb rakutuumas (kromosoomides), leidub ka mitokondris. Mitokondrid on energeetilised, põletavad rasvu
2.4.3. Asenditundliku summutuse (PSD) tehnoloogia See on gaasiamortisaator, mille rõhutoru seinas on lisakanal. PSD lisakanali kaudu pääseb osa õli kolvist mööda hetkel kui kolb asub lisakanaliga alas, tagades amortisaatorile teistsuguse summutuse kui kolb asuks lisakanalita alas. See täiendav tsoon võimaldab inseneridel luua amortisaatori sellisena, et see töötab ,,topelttoimega" amortisaatorina, tuvastades automaatselt teeolude muutumist ja reageerib sellele. MUGAVUSTSOON: PSD lisakanal võimaldab õlil vabamalt ümber kolvi ja läbi selle voolata ning tulemuseks on sujuvam ja mugavam sõit. KONTROLLTSOONID: NÕUDLIKUD JUHTIMISTINGIMUSED Kolbi lükatakse PSD lisakanalist mööda.
Võitle- ja põgene reaktsioon emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS
annaabi.ee 
