-1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim, võõrvõimude omavahelised suhted? Ilmalik võim- tugevaim ilmalik võim Vana-Liivimaal oli Saksa ordu, sest ordu vennad olid nii mugad kui sõjamehed. Vaimulik võim- vaimulik võim Eesti alal kuulus Riia piiskopile. Võõrvõimude omavahelised suhted- ei saadud eriti läbi, loodi küll vaherahusid, kuid siiski olid suhted ebastabiilsed 3.Talupojad pärast vallutajate tulekut mis muutus seoses vallutajate tulekuga ? Maksud, kümnis, hinnus Lepingud alistatud rahvastega Kohtumõistmine feodaalide kätte Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte
Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad.
o Augustiinlaste ordu- eesti ainus ordu mida hakati ehitama 1407aastal. See oli segaklooster. o Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole. o Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel. Samas aga tõid mugad eestisse viljapuu sorte, õpetasid paremini maad harima ja mitmesugust käsitööd. Naised tegelesid ka epiteemiate ravimisega. Usupuhastus Eestis (83-85) o Reformatsioon – usupuhastus, see oli vastuseis paavstijuhitus keskvalitsuse vastu. o Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada.
annaabi.ee 
