Peeter Mudist Elulugu Sündinud 19.09.1942 Tallinnas.Litograaf Evald Mudisti (1917-1941) poeg. Asus 1963. aastal õppima ERKI-sse maali erialal ning lõpetas selle kooli 1967. aastal Seejärel töötas Tallinnas mitmel ametikohal, muuhulgas ka aastatel 1971-1979 Arsis kunstnikuna ning 1979-1981 ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming
1971.a. Varases loomingus vastandas tehnilise maailma ja looduse (inimene reostab loodust kuid ise on osa loodusest). Harrastas ka figuraalmaali- inimesed on küll gruppides kuid samas igaüks omaette, sest grupi sees puudub igasugune suhtlemine Pääsuke valdab suurepäraselt maali traditsioonilisi võtteid, kuid tunda on popkunsti erksaid värve ja üksikuid rõhutatud kujundeid. N: ,,Poiss viiuliga" Traditsioonilise maalimisviisi segunemist uute elementidega on tunda PEETER MUDISTi (1942-...) loomingus. Sündis Tallinnas kunstniku peres.Õppis Tallinna 1. keskkoolis, TPI-s energeetikat ja ERKI-s, mille lõpetas 1967.a. Tema värvikä- sitlus on väga omapärane- hajuvad pehmed toonid on kontrastis erksate värvilaikudega. Pintslitõmme on lai ja tundlik. Skulptuur nõukogude Eestis (1960-1980) Uuendusprotsessid toimusid ka skulptuuris. Kasutati uusi materjale ja tehnikaid (alumiinium, teras, keevitus). Uudselt kasutati näitusepaigana mitte siseruumi, vaid
1971.a. Varases loomingus vastandas tehnilise maailma ja looduse (inimene reostab loodust kuid ise on osa loodusest). Harrastas ka figuraalmaali- inimesed on küll gruppides kuid samas igaüks omaette, sest grupi sees puudub igasugune suhtlemine Pääsuke valdab suurepäraselt maali traditsioonilisi võtteid, kuid tunda on popkunsti erksaid värve ja üksikuid rõhutatud kujundeid. N: ,,Poiss viiuliga" Traditsioonilise maalimisviisi segunemist uute elementidega on tunda PEETER MUDISTi (1942-...) loomingus. Sündis Tallinnas kunstniku peres.Õppis Tallinna 1. keskkoolis, TPI-s energeetikat ja ERKI-s, mille lõpetas 1967.a. Tema värvikä- sitlus on väga omapärane- hajuvad pehmed toonid on kontrastis erksate värvilaikudega. Pintslitõmme on lai ja tundlik. Skulptuur nõukogude Eestis (1960-1980) Uuendusprotsessid toimusid ka skulptuuris. Kasutati uusi materjale ja tehnikaid (alumiinium, teras, keevitus). Uudselt kasutati näitusepaigana mitte siseruumi, vaid
Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid. Kõrge tehniline taseme traditsioonilises tähenduses leiame Johannes Võerahansu Aleksander Vardi, Lepo Mikko maalidelt. Traditsioonilise esteetika esindavad Olev Subbi maalid, endiselt aus on portree Leili Muuga tööde näitel. Veel jääb sellesse perioodi Tiit Pääsikese, Kristiina Kaasiku, Jüri Palmi, Uno Roosvaldi, Peeter Mudisti, Enn Põldroosi, Toomas Vindi ja Evald Okase maalimise hiilgeaeg. Erilist tähelepanu 1970. aastates vajab graafika kuna Liidu siseselt ei olnud see tehnika võrdväärselt hinnatud klassikalise maali või monmumetnaalkunsti kõrval, puudusid ka karmid ettekirjutused tehnika vormis, mis andis lõdvemad piirid eksperimenteerimiseks ja vormimängudeks. Eestis sai hoogu graafikatriennaalide korraldamine alates 1968, mille mõju ja
annaabi.ee 
