Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Mõnes neist leiti ka suured lineaarsed plasmiidid. Mudelorganismiks aktinomütseetide molkulaarbioloogias on Streptomyces coelicolor A3(2). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseetide kolooniad on tugevasti söötmes kinni ning mati "kriidise" ja hüdrofoobse pinnaga. Koloonia moodustab pinda sisse kasvav substraadimütseel ja selle kohal arenev õhumütseel. Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid Mikrobioloogia ehk koniidid.I. Bakterite kujurühmad 2011
aja jooksul, et teisele planeedile jõuda ning nende tervislikku seisundit on võimalik lennu ajal jälgida." Ta lisas veel, et varbussi on mõistlik valida pikaajaliseks kosmosemissiooniks bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011) 2.2.1. Ussid kosmosejaamas Varbussi head omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks. Varbussil on umbes 20000 valku kodeerivat geeni, inimestel on neid 23000. Suures osas on inimese ja varbussi genoomid samad- hulk geene täidavad mõlema puhul peaaegu samu ülesandeid. Szewczyki teadlasterühma eesmärk oli kindlaks määrata, kas varbuss on orbiidil sama sobilik kui ta on maa peal. Selle saavutamiseks tegid nad usside kasvukeskkonda reguleeriva automaatse süsteemi, mida saaks ka eemalt jälgida. Pärast selle valmimist viis kosmosesüstik Discovery 2006
miks? Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on tänapäeval kõige populaarsem taimne mudelorganism. Müürlook on lähedalt sugulane sinepitaimega. Tänu väikesele kasvule ja lühikesele generatsiooniajale on kaardistatud palju fenotüüpe ja biokeemilisi mutante. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sekveneeriti (avaldati 2000. aastal). Isetolmlemine teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks: järglased (seemned) tulevad kõrvalise abita ja taimeliinide omavahelist ristumist on lihtne ära hoida. Müürlooka kasutatakse taimefüsioloogia, arengubioloogia, molekulaargeneetika, populatsioonigeneetika, tsütoloogia ja molekulaarbioloogia uurimustes. Maisi (Zea mays) 10 suurt kromosoomipaari on mikroskoobi all väga hästi uuritavad. Geneetilised omadused, sealhulgas teadaolevad ja kaardistatud fenotüübilised mutandid
Peamiseks erinevuseks E. coli tüüpi hingamisahelatest on elektronidoonorite või aktseptorite lahustumatus. Mudelhingamisahelas difundeerub lõpp-aktseptoriks kasutatav gaas lihtsasti tsütoplasmasse, või on bakteril suhteliselt lihtne transportida lõpp- aktseptoreid. Metallihingamise korral on hingamisahel jagunenud kahe membraani vahel (tsütoplasma- ja välismembraan), mille vahel kasutatakse periplasmaatilisi elektronide ülekandjaid. Metallihingamise mudelorganismiks on Geobacter sulfurreducens, mille genoom on sekveneeritud ning sealt on leitud 110 geeni, mis on c-tüüpi tsütokroomidega sarnased.G. sulfurreducens on G(-) anaeroobne bakter. NADH- dehüdrogenaasiga luuakse prootongradient ning elektronid jõuavad tsütoplasmamembraanis oleva MacA-ni, mis annab elektronid edasi periplasmaatilisele PpcA-le. PpcA on elektronide periplasmaatiline ülekandevalk, mis redutseerib välismembraanse tsütokroomi, mis omakorda Fe 3+ redutseerib Fe2+-ks
annaabi.ee 
