2001 a. 90% inimgenoomist sekveneeritud (Celera ja HGSC) 2003 a. inimgenoom on 99% ulatuses sekveneeritud Esmane eesmärk, saada informatsiooni inimese geneetilise pärandi kohta, mis omakorda aitab selgitada erinevate geenide osa ontogeneesis ja patoloogiate tekkes. Projekt algselt planeeritud 15 aastaks, lõpetatud 2 aastat varem! Lisaks suured satelliitprojektid: Uute genoomi uuringutele suunatud tehnoloogiate ja vahendite loomine. *Viie mudelorganismi genoomi sekveneerimine. *HGP eetiliste, õiguslike ja sotsiaalsete tagajärgede analüüs (Ethical, Legal, and Social Implications of Human Genetics Research, ELSI programm). ELSI kujunes 5% üldisest HGP maksumusest. Geneetilise informatsiooni säilitamise privaatsus ja õige kasutamine. *Geneetika meetodite integratsioon meditsiini. *Ühiskonna informeerimine ja teadlikuse tõstmine. *Eetilised probleemid. *Geneetika sobitamine religioosse, filosoofilisse, sotsioökonoomilisse tausta
2. Ämblikuvõrkkest keskmine kest; õhuke ja veresoonteta; sellest sopistuvad veenide sisse kurrud, kust ajuvedelik liigub vereringesse 3. Pehme kest sisemine; liibub vastu närvirakke; pehme 21. Kuidas saab uurida aju tööd? PET abil mõõdetakse vere voolu intensiivsust ja glükoosi ainevahetust ajus. Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin
Süstitud valk jääb aju endoteeli rakkude vahele kinni Peaaju kestad peavad kaitsma aju 20. Iseloomusta aju kesti. Selle all on veel ka pehmekest, mis kaitseb peaaju sisemust kui ka välispinda. 21.Kuidas saab uurida aju tööd? (täpsusta) PET võimaldab uurida aju eri piirkondade aktiveerumist. Skaneerimise käigus mõõdetakse vere voolu intensiivsust ja glükoosi ainevahetust ajus. 22.Milised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Palju on tehtud uuringuid varbussi peal ja äädikakärbse peal. 24.Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne o Saadetakse signaalid kõrvalkalde kohta o Muudetakse elundite talitlust, et kõrvalkalle väheneks o Kehatemperatuuri regulatsioon o Organismi veetase Positiivne
tunnuste pärandumine SELGROOGSED: Sebrakala(eelkõige oluline alusuuringutes; hea, sest selgroogne, odav, võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest EETILISED PÕHJUSED – me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks. MAJANDUSLIKUD PÕHJUSED – üldiselt ei tohiks mudelorganismi kasutamine olla liiga kallis (ehk elevantide ja vaaladega ei tehat katseid) AJALOOLISED PÕHJUSED – mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED – mudelorganismi
tunnuste pärandumine SELGROOGSED: Sebrakala(eelkõige oluline alusuuringutes; hea, sest selgroogne, odav, võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest EETILISED PÕHJUSED me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks. MAJANDUSLIKUD PÕHJUSED üldiselt ei tohiks mudelorganismi kasutamine olla liiga kallis (ehk elevantide ja vaaladega ei tehat katseid) AJALOOLISED PÕHJUSED mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED mudelorganismi
täielik järjestus, 2001 a. 90% inimgenoomist sekveneeritud (Celera ja HGSC), 2003 a. inimgenoom on 99% ulatuses sekveneeritud. Esmane eesmärk, saada informatsiooni inimese geneetilise pärandi kohta, mis omakorda aitab selgitada erinevate geenide osa ontogeneesis ja patoloogiate tekkes. Projekt algselt planeeritud 15 aastaks, lõpetatud 2 aastat varem! Lisaks suured satelliitprojektid: Uute genoomi uuringutele suunatud tehnoloogiate ja vahendite loomine, Viie mudelorganismi genoomi sekveneerimine, HGP eetiliste, õiguslike ja sotsiaalsete tagajärgede analüüs (Ethical, Legal, and Social Implications of Human Genetics Research, ELSI programm). ELSI: Kujunes 5% üldisest HGP maksumusest, Geneetilise informatsiooni säilitamise privaatsus ja õige kasutamine, Geneetika meetodite integratsioon meditsiini, Ühiskonna informeerimine ja teadlikkuse tõstmine, Eetilised probleemid, Geneetika sobitamine religioosse, filosoofilisse, sotsioökonoomilisse tausta
annaabi.ee 
