sotsiaalses keskkonnas. ● Õppimine võib toimuda ka läbi käitumise vaatluse ja käitumise tagajärgede vaatlemise. ● Õppimine hõlmab vaatlust, vaatlusest saadud info eristamist ja otsust käitumise tulemuslikkuse kohta (vaatlusel põhinev õppimine või mudeldamine). ● Õppija ei ole vaid info passiivne vastuvõtja. Tunnetus, keskkond ja käitumine mõjutavad üksteist vastastikku. Sotsiaalse õppimise teooria on tugevalt seotud mudeldamisega ja vaatlusel põhineva õppimisega. Bandura on välja toonud kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1. Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2. Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3. Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka,
eestluse märgi all. Nii publitsisti kui belletristina lööb ta kaasa rahvuslike väärtuste taaskehtestamises ja ajaloo valgete laikude katmises, näiteks Siberisse küüditatute elust kõneleva romaaniga ,,Masendus ja lootus" (1989). Kogumikus ,,Rännak giidi saatel" (1988) näevad trükivalgust ka varem tsensuuritõkkeisse kinnijäänud teosed, sealhulgas tehaseelu absurdi kujutav romaan ,,Rauakolina etüüdid" (kirjutatud 1968-1977). Ta tegeleb ühiselu püsistruktuuride mudeldamisega. Väike eesti kirjanike leksikon, 1988 Valton, Arvo (Vallikivi) on prosaist,luuletaja, stsenarist ja tõlkija. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina, töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis ja 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases.
tavaliselt ei kasuta. Selle asemel keskenduksime konkreetselt õpilase arusaamisele vaja- Mõned õpilased kasutavad sageli fraasi (isegi vinguvad): „Ma ei saa...“; „Ma ei oska seda tööd likust, sobilikust käitumisest. Teeme seda konkreetselt, otsese/selge kõne ning käitumise teha...“. Kasu võib olla kindlast ja toetavast tähelepanu juhtimisest: „Võib-olla sa ei oska tööd teha: mudeldamisega, et selgust suurendada (vt alates lk 182). - sest sa ei ole ühise õpetamise ajal näoga tahvli suunas ega kuula... • Kus kohane, anna õpilasele võimalus selgitusteks. See võib olla suuline või kirjalik. Esita - sest sa pole oma pastakat, joonlauda ega pliiatsit alustamiseks valmis pannud...“ küsimusi, mis võimaldavad õpilasel toimunu (mis põhjustas peale tundi jäämise) valguses
annaabi.ee 
