Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui mudavool hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Hukkus 23000 elanikku. Mudavoolude tekkele aitabki kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju. Vulkanismi tõttu on isegi hävinud ka terved riigid ja kultuurikolded, kuid siiski on vulkanismil ka positiivseid külgi. Vulkanismil on ülesehitav toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus. Vulkaaniline tuhk on
Vulkanismi tagajärjel tekkivad laavavoolud, lahaarid, vulkaaniline tuhk ja püroklastiline vool võivad olla nii loodusele kui ka inimestele laastavad. Laava voolamisel kraatrist alla hävitab ta kõik, mis ta teele ette jääb, hävitades nii inimasutusi ja keskkonda. Lahaarideks nimetatakse vulkaanilisi mudavoole, mis mööda vulkaani nõlve alla liiguvad. Selle nähtusele annab hoogu juurde lume ja jääga kaetud vulkaani tipp, mis purske käigus sulab ning muundub mudavooluks. Üks suurimaid lahaariga seotud õnnetusi toimus Coulmubias 1895. aastal, kui see hävitas täielikult 40 km kaugusel asuva Amero linna. Kõige hukatuslikumaks peetakse eelnevalt nimetatutest püroklastilist voolu, mis koosneb kuumast gaasist ja liigub kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis. Selline vool hävitab kõik, mis ta teele ette jääb. Võrreldes laavavooluga, mille kiirus on vaid mõnikümmend kilomeetrit tunnis on püroklastiline vool palju hukatuslikum. 1902.
Lõõmpilved kaasnevad plahvatuslikku tüüpi vulkanismiga. Lahaarid on vulkaanilised mudavoolud, mis koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Tuntuim lahaariga seotud õnnetus juhtus 1985 Colombias, kui lahaar hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Plahvatuslikke vulkaanipursked võib tekitada tsunami, mis ümbritsevail rannikuil hävitustööd korda saadab. Üks ajaloolise aja kuulsamaid vulkaanipurskeid on Krakatau 1883. aasta purse, mille ohvrid surid peamiselt just tsunami tagajärjel. Vulkaanilised gaasid võivad tappa otseselt, näiteks lämbumine õhust raskema ja seetõttu maad mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves, aga ka kaudselt. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul
Enamasti täitunud veega. Plahvatuse põjuseks kuuma magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus
Kolm nädalat pärast peapurset Pinatubo aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli vulkaanist mõnedel hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest purse oli hävitanud vulkaani nõlvadel kasvava metsa ning katnud paljaks jäänud mäeveerud mitmekümne sentimeetri paksusega tuhakihiga. Juunis alanud mussoon tekitas majandusele täiendavat kahju, sest vihmasajud muutsid Pinatubo nõlvadele ladestanud tuhakihi mudavooluks, mis orgu sööstes ujutas üle palju väärtuslikku põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile mudalaviine, mis matsid enda alla külasid ja farme, purustasid maju ja sildu ning tõkestasid teid. Pinatubo purske ajal sattus atmosfääri tohutu hulk pihustunud väävelhapet ja peent tuhka, mis kandusid tuultega üle kogu maakera ning avaldas kliimale tuntavat mõju. 12-30 km kõrgusele sattunud purskeained vähendasid Maani
Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel. b. mudavoolud e lahaarid, koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. c. fumaroolid, vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Fumarool võib avaneda veekogu põhja
annaabi.ee 
