talenti, mis tänapäeva vääringus vastab 160 miljonile kroonileNii suure töötajate arvu seavad paljud tnapäeva teadlased kahtluse alla sest nande arvates poleksenamale kui 8000 töölisele jätkunud ehitusplatsil ruumi ja nad oleksid hakanud üksteist segama . Püramiidide ehitamise ajal oli egiptus rikas maa. Igal aastal tõusis Niilus üle kallaste ja ujutas juuni lõpust novembrini jõeäärsed põllud üle paksu mudakihiga, mis muutis kuiva kõrbeliiva viljakaks mullaks. Headel aastatel koguti kuni kolm tera-,juur- ja köögivlijasaaki. Egiptuse talupojad ei saanud juunist novembrini oma põldudel töötada ja seetõttu olid nad rõõmsad, kjui juuni keskel ilmus külla kuninglik kirjutaja ning pani kirja püramiidi ehitusel osaleda soovijad. Peaaegu kõik talupojad soovisid püramiidi ehitusel töötada, tegemist polnud sunnitöö vaid vabatahtliku teenistusega. Talupoegade soovi võib seletada kahe asjaoluga.
Sealne algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel. Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga. Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas. Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene
Pandivere kõrgustikul järved puuduvad, samuti nagu ulatuslikel aladel Kesk- ja Lääne-Eestis. Pindalalt suuremad järved on üldiselt madalad, rohkem kui 15 m sügavusi järvi on 46 ja need paiknevad Lõuna-Eestis. Vähene sügavus on tingitud valdavalt tasasest pinnamoest. Sügavamad järved on enamasti järskude kallastega, neil on väike valgla ja piiratud läbivool. Seetõttu on neis veevahetus aeglane ja paljude järvede põhi on kaetud paksu mudakihiga, näiteks Karujärv Saaremaal (7-8 m) ja Ülemiste järv Tallinna külje all (4-8 m), mõnes järves võib see ulatuda isegi kuni 15 meetrini. Eesti sügavamad järved Järv Sügavus (m) Pindala (km2) Rõuge Suurjärv 38,0 0,13 Väike-Palkna järv 31,9 0,04 Udsu järv 30,2 0,06 Tsolgo Mustjärv 29,7 0,06 Uhtjärv 27,6 0,43 Keema Suurjärv 27,5 0,04
annaabi.ee 
