3. Teistest erinesid... Aapo, Eero ja Lauri, sest nad olid targemad ja otsustusvimelisemad ning enamasti ka iseloomu poolest. Aapo- mrgatavalt targem, pikim, pihimuliseim, rahumeelne, asutusvrne. Eero- lhim, terava keelega, noorim, nrk, ninatark Lauri- vabadusjanuline, looduselembeline, vaikne, tsine 4. Kosja minnes olid poisid uhked, sest neil olid kaasas... aabitsad, sest nad olid tegelikult minemas kooli, kuid poisid mtlesid, et nad nevad praegu viksid vlja ning see on sobilik kosja juures. 5. Jukola vennastest ei peetud lugu, sest... nad sattusid paljudesse konfliktidesse, mis enamasti lppesid kaklusega ning vendade viduga. Samuti mrkas rahvas ka osade vendade viinalembust, mis ei soojendanud vendade suhteid rahvaga. 6. Vennad pgenesid kstri juurest, kuna.. nad ei soovinud kirikukoolis enam ppida. Enamasti ikka seetttu, et kster oli pahane Timo ja Juhani peale, et nad ei tundnud thti ning seetttu
Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von
vlimust" nii nimetas "Tom Sawyeri seiklusi" Mark Twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsiooniline menu. ks trkk jrgnes teisele. Mark Twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse he sbraga ja see ratas kllaltki suurt thelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta td "Tom Sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada tiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mtlesid ja rkisid, ja missuguseid kummalisi asju mnikord ette vtsid siis jrgmise raamatuga pstitas ta endale juba krgemaid eesmrke. "Huckleberry Finni seiklused" mjub algul "Tom Sawyeri" jrjena, on aga kirjanduslikus mttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema krvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale vimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jlgib Huck
telesaateid, lugeda, kia teatris ja nitustel, et hoida vaim erksana. hesnaga reklaam on vga pnev valdkond." Suuremast osast 20. sajandi hiskonna- ja kultuurikriitikute kirjutatud reklaamiuurimustest vib leida aga pigem selliseid hinnanguid, et reklaam on ohtlik, ta hoopis hvitab telist kunsti ja kultuuri ning nestab hiskonna vrtusi. sna varsti prast tnapeva mistes reklaami sndi 19.sajandi lpul hakkasid kirjanduskriitikud rkima reklaamist kui kultuuri nestajast ja parasiidist. Kultuuri all mtlesid nad krgkultuuri (kirjandust, ooperit, maalikunsti, balletti), millel kriitikute arvates oleks pidanud olema ainupositsioon inimese kujutamisel, temast lugude jutustamisel, talle unistuste ja fantaasiate pakkumisel. Kriitikute pessimism ha svenes 20. sajandi jrgmistel kmnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema massitstus- ja kultuur: kino ja Hollywoodi filmitstus, odavate ajaviiteromaanide kirjastamine, raadio, popmuusika- ja plaaditstus ning televisioon. Need pakkusid reklaamitstusele uusi
Kristlikus maailmas tekkis riid vaba tahte ettemramise puhul juba 5. sajandil. Islamimaailmas hakkasid esimesed sellised probleemid tekkima juba 730. aastatel, kui inimesi nuheldi mitte nende vaenuliku suhtumise prast valitsusse, vaid dogmaatiliste vaadete prast. Siiski oli neid tagakiusamisi palju vhem kui sel ajal kristlikus maailmas. Tekkisid esimesed "valed" usuvoolud kadariidid. Nad nimetasid end ise "ainujumaluse ja igluse meesteks" ja ainujumala all mtlesid nad ainust igavest jumalat, kellele ei saa omistada mingeid ainelisest maailmast vetud omadusi. Kike, mida jumal neb, kuuleb ning ndsad teda omakorda paradiisis nevad, tuleb mista allegooriliselt, vrdkujuliselt. Kik olemasolev peale jumala on tema loodud, selle hulgas ka tema sna. Jumal ei tohi teha kurja ega vi jtta tehtud kurjust nuhtlemata. Patusele muhamedlasele on paradiis niisama suletud kui uskumatule. Koraani ja sunna krval on usuallikaks mistus. Selge oli see, et sellised uskumusi ei
annaabi.ee 
