Neil on kolmetüüpi geene 1. Struktuurgeenid-kodeerivad viiruspartikli koostisesse kuuluvaid valke. 2. Geenid, mille pealt sünteesitavad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljunemise. 3. Regulaatorgeenid- mõjutavad eremeesraku ainevahetust, tootma uusi viiruseosakesi. Viirusegenoomi DNA või RNA võivad olla nii ühe- kui ka kaheahelaline. Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline. Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4
ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus Viirusel puudub ainevahetus ja võime paljuneda; on aga pärilikusaine Viirused on spetsiifilised ehk nakatuvad vaid kindlat peremeesorganit
kandjad ehk pärilikkusained nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos P peptiidside ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks plussahelaline viiruse genoom (positive-sense RNA virus) RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu polügeensus nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumise määrab ära mitu geeni; näiteks inimeste pikkus, nahavärv, silmade värv prioonid ainult valgust koosnevad haigustekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad muuta teisi valke endasarnaseks promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni
• Pärast vaktsineerimise alustamist haigestumus punetistesse ja kaasasündinud vormide levimus 1 ja 0,1 100000 raseduse kohta • Lastel – kerge lööbeline haigus; täiskasvanutel – tõsisem artriidi, artralgiaga haigus; alla 20 nädala vanustel vastsündinutel – kongenitaalsed defektid. Replikatsioon. Viirus siseneb retseptor-vahendatud endotsütoosil, ümbris sulandub endosoomi membraaniga selle sisu hapestumisel, kapsiid ja genoom tsütoplasmasse. Genoom seostub ribosoomiga mRNAna, translatsioon toimub varases ja hilises faasis. Esimesed 2/3 genoomist transleeritakse polüproteiiniks, millest proteaaside toimel saadakse 4 varast mittestruktuurset valku NSPs1…4, igal neist on proteaasne ja RNA-sõltuva RNA polümeraasi aktiivsus. Genoomi replitseerimiseks tekitatakse täispikkuses –RNA. Viimasest genoomikolmandikust sünteesitakse mRNA (üle –RNA, nagu ma aru saan), millest kapsiidi- ja ümbrisevalgud. Viiruse
annaabi.ee 
