Hirmust, kurbusest ja ängistusest lahti saamine ei ole teraapia eesmärk. Eesmärgiks on muundada need tunded ausateks väljendusteks mõnes loomingulises suunas, et kogeda rõõmu ja elevust, mis voolavad taoliste saavutuste puhul ja on tõeliselt autentsed emotsioonide avaldumise vormid. Selle asemel, et taodelda haigusest hoidumist, taotleb indiviid erilist psühholoogilist ja füüsilist heaolu, mida on paljud ka kirjeldanud (Houston, 1982; Jacobi, 1965; Jourard, 1971; Moustakas, 1977; Muller, 1982, Peters & Waterman, 1982). Autor on hiljuti välja toonud seitsee ala, mis peegeldavad uusi vaatepunkti humanistlik- holistlikus lähenemises: (1) holistliku suuna edendamine tervishoius; (2) tõelise individuatsiooni saavutamine; (3) liikumine autonoomiast intiimsusse, mis peegeldub rahuldust pakkuvatest isikutevahelistes suhetes; (4) tähendusrikaste elueesmärkide formuleerimine; (5) holistllikke
kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut. Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia: Rollo May, Maslow, Frankl, Jourard, Allport, Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam gkolmas jõud" psühholoogias. Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui
Sildistamine- Sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Neeger, intellektuaal, jõngerlane, riiukukk, tola, jobu- kõik need nimed jätavad teistele inimestele mingi märgi külge. Tõsi, on ka teisi nimesid, mis tekitavad hoopis aupaiste: andekas, töökas, pühendunud, asjalik. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. Psühholoog Clark Moustakas ütleb: Sildid ja klassifitseerimine tekitavad mulje, nagu tunnetaks me teist, tegelikult aga oleme tabanud vaid varju, mitte kuju ennast. Kuna oleme veendunud, et me ennast ja teist tunneme..., ei näe me enam, mis toimub meie slime ees ja meie sees, ja aimata seda, mida me ei tea, me ka ei pinguta, et reaalsusega kontakti saada. Kasutame jätkuvalt enese ja teiste stereotüüpiseerimiseks silte, mis on
annaabi.ee 
