Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Sõlmkirjad nn. kipu. u. 13001500. Inkade kultuur. Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale
ladusid. Moche Motsiika Kuldvaas Päikesepüramiid savikann. Chimust Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Mantel Chimust. Tiahuanaco Tiahuanaco müürid Päikesevärav Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril
(Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 4.1.MOTSIIKA KULTUUR ( ca 1000 p.Kr) : Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise elukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgelt arenenud ühiskond püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on ka motsiikade inimpeade kujulised savianumad. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm) 4.2.TIAHUANACO ( ca 2000 p.Kr.) Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt
Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel
Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel