OPERAT KONKRE FORMAA UD KUJUNDI SENSO- ID KT- SIOO- ETSETE LSETE 3-4 kuud D MOTOOR 3-4 näd SIOONID NIDE - OP. OP. 7-8 kuud 2a NE 7-8 näd 10-12 a
Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak
• kõnefunktsiooni lateralisatsiooni puudulikkus vasakusse HF enamikel autistidel 2) Kommissuraalkiud-seovad ajupoolkerade sümmeetrilisi osi omavahel (moodustades suuraju nidemeid-mõhnkeha, commis.ant.) KEEL JA KÕNE 3) Projektsioonikiud-närvikiud, mis seovad suuraju koort alamate NS osadega: Kõne on kõige kiirem ja keerulisem motoor-kognitiivne funktsioon inimesel taalamuse, hüpo-, ajutüve ja seljaajuga. Suur osa ajust tegeleb kõnest arusaamise/ mõistmisega. Probleemid: • kõne on sensoorne tööriist, et hakkama saada • Raske määrata juhtivat HF, pole kindlaid mitteinvasiivseid meetode. .....õpime enne, kui mängime palli, sõidame rattaga
annaabi.ee 
