suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Teine tähtis osa on põhikooli riiklikus õppekavas on individuaalsel lähenemisel, arvestades õpilase taju ja mõtlemise eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, terviseseisundit huvi ja kogemusi. Nõue arvestada ülesannete ea- ja jõukohasust ning anda aega piisavaks puhkuseks ja huvitegevuseks on igati lapse arengut toetav. Põhikool peab kasvatama lapsest õppimisele motiveritud indiviidi, kellel on kriitiline mõtlemisvõime, huvi õppida ja julgus ennast väljendada. Takistavaks asjaoluks võib siinkohal saada iganenud väärtused koolides. Õpetaja on väärtuskasvataja koolis niikaua, kui on koolides nn ,,nõukogude aja pärand" on raskendatud väärtustepõhine õpetus koolis, mis on suunatud reaalses elus hakkama saamisele mitte tuubitud teadmiste kogumile. Õpetajate suhtumiste ja hoiakute muutumine õpilasekeskseks on siinkohal
Need vajadused toimivad esmaste ajejõududena. Esmaste ajejõudude rahuldamine toimub teatud situatsioonides ja organismi teatud seisundis. Situatsiooni omadused ja seisundid võivad assotsiatsiooni mõjul omandada teiseste ajejõudude tähenduse. J.Rotteri sotsiaalses õppimisteoorias on kaheks keskseks mõisteks ootus ja väärtus . Tegevuse tulemus sõltub sellest, milline on oodatav tagajärg (milline on selle saavutamise toenäosus) ja milline on selle väärtus inimese jaoks. Inimene on motiveritud tegevustele, mis küllalt sageli annavad tulemuse, mida ta hindab. Juhul kui üldine ootus muutub madalaks, kujuneb välja õpitud abituse seisund), mis on tingitud käitumise välisest kontrollkeskmest. Kokkuvõte; Motivatsiooni all mõeldakse faktoreid (vajadused, soovid, huvid), mis tekitavad, säilitavad ja suunavad käitumist teatud eesmärgi poole. Emotsioonide all mõeldakse tundmusi, mis tekivad füsioloogilisest erutusest, mõtetest, hinnangutest ja kehalistest väljendustest (N
tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele. algas nn meditsiiniline proletariseerumine ehk siis arstid hakkasid tegutsema vastavalt haigekassade ja kindlustusseltside ettekirjutustele. inglismaal ja usas olid haiglad, mis toimisid filantroopial (ehk heade inimeste toetusel). suurenes vajadus lisafinantseerimiste järele, eriti kui tekkisid laborid ja arstiabi muutus keerulisemaks
annaabi.ee 
