vähendada. Sest osad inimesed ei suuda nii palju õppida kui teised. Üks parimaid lahendusi on ka üks võimatumaid. Koolis käimise eest võiks saada raha. See motiveeriks ühtesid, teised jällegi ei pea rahalistel põhjustel kooli pooleli jätma. Aga sellist lahendust ei näe ma veel nii pea, võib-olla tulevikus kui Eesti riik on rikkam. Ka gümnaasiumis võiks olla koolitoit tasuta ja rohkem toestusi vaesematele peredele. Koolid võiksid üleüldse olla rohkem motiveerivamad. Noorte kooli pooleli jätmine on olnud probleem juba pikemat aega ja on ka tulevikus edasi, aga mitte väga kaua. Praegu juba vähendatakse õppekava mahtu ja osades koolides on ka väikesed tasud heade õppetulemuste eest, mis on minu arvates vägagi motiveerivad. Ka vaesemate peredega peaks olema rohkem toetusi kui praegu on. Kooli pooleli jätmist saaks kõvasti vähendada kui riik tegeleks selle probleemiga aktiivsemalt. Andre Laurimaa 10.a (ML)
olema krge vimuvajadus koos madala liitumisvajadusega. Teoreetikute vrdlus Maslow tegemised on paljuski McGregorit mjutanud. Ta vttis Maslow teooriatest eeskuju enda teooriate loomisel. Maslow arvates on inimeste bioloogilised vajadused kige thtsamad, alles peale nende rahuldamist tulevad sotsiaalsed vajadused. McClelland aga vitis, et peamised on sotsiaalsed vajadused. Tema arvates on just need vajadused inimesi kige enam motiveerivamad. McGregor aga pani kirja, kuidas juhtide suhtumine ttajatesse mjutab motivatsiooni. Nende eesmrk on hine. Nad tahavad vlja selgitada, mis motiveerib ttajaid kige rohkem. Kas bioloogiliste vajaduste rahuldamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamine vi juhtide suhtumine ttajatesse. Kokkuvte: Materjali ei olnud eriti palju. Enamik infost oli inglise keelne. Raamatutest sai samuti materjali, kuid philiselt oli seal kirjas sama info, mis internetiski.
XXX AS-i müügipersonali seas viidi läbi rahuloluuuring ajavahemikus 03.märts - 10.märts 2016. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu tööandja ja tööga seotud küsimustes. Täpsemalt selgus kui rahul on inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste suhetega ning paluti teha ka ettepanekuid, kuidas parandada töökeskkonda. Inimesed ei olnud eriti aktiivsed uurimuses osalema, kuna 100-st inimesest saadi vastused ainult 53-lt. Kõige motiveerivamad on palk ja lisatasud ning nende kallal nuriseti ka kõige rohkem. Selgus, et töötajate arvates pole palk tasakaalus tehtava tööga. Üldiselt on töötajad töökoormusega rahul, kuid kohati on töökoormus päris suur, siinkohal pandi pahaks kontori poolt antavaid lisakohustusi ja seda, et igakuised inventuurid ja hinnamuudatused on samal ajal. Tööandja poolt võimaldatava puhkeajaga on rahul veidi üle poole töötajatest,
annaabi.ee 
