mõista ja analüüsida. See süsteem võib olla nii range ja teadlikult sõnastatud kui ka intuitiivne ja sõnaselgelt väljaütlemata. Oma süsteemi loomine taandub suuresti hindamiskriteeriumite valikule. 1. Konfliktidiagnostikat mõjutab uurija või nõustaja teoreetiline taust ja suhtumine konflikti üldse. 2. Konflikt on mitmetähenduslik nähtus, mis võib avalduda tunnetes, seisukohtades, käitumises, kuuluvuses, motiveerituses, suhtlemises, moraalsuses ja väärtushinnangutes. 3. Kollektiivselt tunnustatud diagnostlised kriteeriumid on kaalukamad kui individuaalselt kasutatavad. 4. Oluline on silmas pidada ka praktilisi eesmärke, miks me konflikti üldse hindame või analüüsime. 5. Hindamiskriteeriumid peaksid olema võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad. Näiteks vastus kolmele küsimusele: kelle vahel, mis asjus ja kui kaugele on
Kaalutlemine -Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse vajalikkusest. Ettevalmistus - Otsustatakse midagi muutma hakata. Tegutsemine - Töötatakse välja tegevusplaan ja viiakse see ellu. Säilitamine -Saavutatud edusammude säilitamine selleks, et mitte pöörduda tagasi varasema soovimatu käitumise juurde. Millest tunda ära vastupanu? See on nõustatava käitumine, mis seisneb madalas motiveerituses osaleda nõustamissuhtes ning vähendab seetõttu nõustamise edu tõenäosust. Resistentsus võib tuleneda: kliendi hirmust ebamugavuse ees; kliendi hirmust muutuste või edu ees; kliendi sekundaarsest häiritusest ja soovist seda vältida; lootusetuse tundest; kliendi ja nõustaja omavahelisest sobimatusest; nõustaja suhteprobleemidest (omapärast?); nõustaja moraalsetest hoiakutest... Motiveerimine kliendi vastupanu korral: aktsepteeri resistentsust/klienti; loo koostöö õhkkond (väldi
alusel. Firma töötajaid kasutades ja/või neid lisatööks kaasates tuleb arvestada, et kõrge kvalifikatsiooni ja meeskonnatööks sobivate isiksuseomadustega töötajad on sageli väga hõivatud. See omakorda tingib tööjõu kasutamise ajalised ja seadustest tulenevad piirangud. Ohtlik on ka tööde võimalik kuhjumine, eriti juhul, kui töötaja on mitme paralleelselt töötava projektigrupi liige. Niisiis tuleb kindel olla inimese nõusolekus, ajaga toimetulekus ja motiveerituses ning selles, et projekt mahub seadusega lubatud piiridesse. 45 1.4 Stress ja stressijuhtimine Kõik tööd põhjustavad teatud määral stressi, kuid mõned ametikohad on stressirohkemad, näit. projektijuhi oma. Eelkõige on projektijuhi stressi põhjuseks lõputu nimekiri ootusi tema töö suhtes, tähtajad ja probleemid, mis tekivad projekti käigus. Õppimaks stressiga
annaabi.ee 
