Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad kik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste pramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seejrel on tutvustatud nende teooriaid, mille poolest nad tuntud on. Lpetuseks on vrdlus kolme teoreetiku teooriate phjal. Eesmrk on leida sarnasusi ning erinevusi valitud motivatsiooniteooriates. Materjali otsin peamiselt internetist, kuid kindlasti peab vga palju inglise keelest tlkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal. Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga, seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema. Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudus ning vrkeelsete tekstide tlkimine. Samuti on oht, et vajalikke raamatuid ei ole vimalik raamatukogust saada. Douglas McGregori elulugu:
Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21).
- iseseisvus oma tegevusvaldkonnas; - palga suuruste ja staatuste õige vahekord. 4.5.5. Uue generatsiooni motiveerimine Läbi aegade on organisatsioonides koos töötanud nii noored kui vanad, kuid alles viimaste aastakümnetel on hakatud tõdema, et uut põlvkonda tuleb motiveerida teisiti kui vana. Uus põlvkond on sirgunud heaoluühiskonnas, suhteliselt paremini haritud, saanud teha vabu valikuid ning aldis kasutama uut tehnikat. Tänapäeva motivatsiooniteooriates väidetakse, et põhirõhk on asetatud indiviidi sisemistele ja kõrgematele vajadustele ja nende rahuldamisele. Michael Maccoby (1988) peab motivatsiooniks vaid isiklikku ambitsiooni elus läbilöömiseks. Ta väidab, et uus generatsioon on motiveeritud eelkõige võimalusest ennast väljendada ja teha karjääri. Michael Maccoby jagab oma teoorias inimesed viide gruppi, lugedes valdava osa alla 40-aastastest ,,arendaja" (inglise k
annaabi.ee 
