IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
alguses on motivatsioonipuudus ja selle tõttu lapsed ei saa hakkama lugemise/arvutamise/kirjutamisega, vaid probleem on ikkagi infotöötlusprotsessides. On ka lapsi, kelle ainus probleem on see, et pole motivatsiooni õppida, kuid see on üsna harv. Õpimot võib kaduda siis, kui olulisemaks lapse elus muutuvad “popid” asjad, ehk eelpuberteedis ja puberteedis, aga see aeg, kui lapsed kooli tulevad, on puhas motivatsiooniprobleem vähetõenäoline. Keskmises koolieas: vähene õpimotivatsioon + madal õppeedukus + emotsionaalsed probleemid + käitumisprobleemid Tekivad keerulised ained, 5-6. kl jne, siis paistab silma eelkõige see vähene õpimotivatsioon. Endiselt on madal õppeedukus. Lapsed keelduvad õppimast, hakkavad vastu, ei taha, püüavad leida kõiki muid tegevusi selle asemel, et õppida
On ka lapsi, kellel on ainus probleem see, et pole motivatsiooni õppida, kuid see on üsna harv olukord. Need lapsed, kes hakkavad kooli minema, on jõudnud juba kooli ja kelle vaimne võimekus on täiesti ok, mingeid probleeme ei ole, enamasti on neil motivatsioon õppida algklassides. See motivatsioon võib kaduda siis, kui olulisemaks lapse elus muutuvad popid ja teised lapsed, ehk eelpuberteedis ja puberteedis, aga see aeg, kui lapsed kooli tulevad, siis puhas motivatsiooniprobleem on üsna vähetõenäoline. Motivatsiooniprobleemid ilma infotöötlusprobleemideta võivad olla lastel kes on pärit kodudest, mis ei väärtusta õppimist. Siis võib olla olukord, et laps jõuab kooli ja ta lihtsalt ei taha õppida. Tahab tegeleda millegi muuga. See on harv olukord. Kui tundub, et laps ei taha õppida, otsige selle taga teist põhjust ja selle taga võib siis olla, et see infotöötlusvõimekus on vähene ja selle tõttu laps ei taha pingutada ja siis on motivatsioon