Seepärast kujutab ostukäitumise psühholoogiline aspekt turunduse jaoks musta kasti . Viimase sisu lahtimõtestamisel kasutatakse erinevaid mudeleid ja teooriaid. Turunduses analüüsitakse ostukäitumist, lähtudes kuuest psühholoogilisest mõjurist: motiividest, tähelepanust, tajust, õppimisest, mälust ja hoiakutest. Motiivid. Käitumise enam levinud psühholoogilised teooriad põhinevad motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. 36
peas. Seepärast kujutab ostukäitumise psühholoogiline aspekt turunduse jaoks “musta kasti”. Viimase sisu lahtimõtestamisel kasutatakse erinevaid mudeleid ja teooriaid. Turunduses analüüsitakse ostukäitumist, lähtudes kuuest psühholoogilisest mõjurist: motiividest, tähelepanust, tajust, õppimisest, mälust ja hoiakutest. Motiivid Käitumise enam levinud psühholoogilised teooriad põhinevad motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.
struktuuris olevaid elemente. 18. Motiivid ja motivatsiooniteooriad turunduses (Maslow, Herzberg) ning nende kasutusvõimalused (üldiselt) VAJADUSED · Kaasasündinud vajadused: füsioloogilised ja psühholoogilised. Püsivad. · Omandatud vajadused: tulenevad kaasasündinud vajadustest. Nimetatakse ka soovideks. Muutuvad, aja jooksul küllastuvad ning asenduvad uutega. Käitumise enam levinud psühholoogilised teooriad põhinevad motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema
annaabi.ee 
