5. Afektiivsed ehk tundepuhangulised strateegiad - hõlmavad · hoiakuid, · motivatsiooni, · väärtusi, ja jagunevad kolme rühma: · hirmu vähendamisele suunatud strateegiad, · enese julgustamisele suunatud strateegiad, · tundmuste teadvustamise strateegiad. 6. Sotsiaalsed strateegiad hõlmavad · koostööd, · empaatia arendamist, · info hankimise viise, · toimetulekut võõras keeleruumis. Pinnapealse (surface) õppija motivatsiooniallikas on väline positiivne või negatiivne kinnitus. Õppija soovib vajaliku tulemuse või tunnistuse saavutada minimaalsete kulutustega. Selline õppija tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid konkreetselt selle materjali. Tema jaoks on oluline materjali reprodutseerimine, mitte seoste loomine õpitu erinevate ühikute vahel või õpitule tähenduse andmine. Enamasti on pinnapealselt õppijate õpiedukus madal ning nad kardavad eksameid. Enamasti nad ei
lapsevanemad saavad reguleerida rahalised, psüühilised, võimalused ja vastutus. Raha- lised tagajärjed hõlmavad seesuguseid asju nagu regulaarsed sissetulekud, võimalused saada aktsiaid, ühekordsed preemiad või nendest ilmajätmine. Psüühilised ehk psühho- loogilised tagajärjed hõlmavad tunnustust, heakskiitu, austust, usaldust või nende kaotust. Kui inimesed ei ela just toimetuleku piiril, on psüühiline kompensatsioon sageli suurem motivatsiooniallikas kui rahaline kompensatsioon. Võimalused kätkevad endas koolitus- või enesearendusvõimalusi, erisoodustusi ja muid hüvesid. Vastutus puudutab tegutsemis- vabadust ja volitusi, mida saab kas laiendada või kitsendada. Võidan-võidad kokkulepe- tes täpsustatakse tagajärjed ühes või enamas neist valdkondades ja asjaosalistele on need algusest peale teada. Lisaks neile loogilistele, isiklikele tagajärgedele on samuti tähtis selgelt määratleda,
maksutuluks oleme arvestanud sellega, et seda kasutatakse meie heaolu eesmärgil. Tuleb mõista, et pole olemas tasuta lõunasööke, kui täidame oma kohust, tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise puhul toetusele ja haigestudes ravile. Inimesed ootavad ka õige käitumise eest vastavast suhtumist, riik võiks leida mooduse ausate ja kohusetundlike ettevõte ja füüsilise isikute premeerimiseks. Usun, et tunnustus riigi poolt oleks hea motivatsiooniallikas meie kõigi jaoks. Sageli saadakse tähelepanu vaid siis, kui tehakse midagi halvasti, näiteks maksude tasumata jätmisel ootab karitus. Võiks hoopis välja kujuneda olukord, et õigesti käitudes järgneb positiivne tagajärg. Kiitus ei peaks väljenduma ainult rahas, vaid näiteks mõnel perioodil väiksemas maksukoormuses või maksusoodustuse näol. Eelkõige mõjutab inimese käitumist üldine ühiskonnas valitsev arusaam. Maksumaksjat
annaabi.ee 
