Kellel paremat ei olnud teha, Vaeva teistel, häbi endale" 2. loodusluule Mahuliselt kõige suurem osa loomingust, kuulub eesti loodusluule paremikku. Lemmikaastaaeg sügis, kuid kirjutab kõigist neljast. Tihti nukratoonilised, pessimistlikud, valulikud. Oskab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke. Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus. "Puude all" lehtede langemisest, sügise ootusest
Balletis puudub jutustav süzee, selle asemel on järjestatud tantsustseenid, mida seob arhailise Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusikas. I. Maa suudlus kevadise looduse sünd, stiihiline, tormiline jõud II. Suur ohver Ka lavakujunduse ning kostüümid lõi Roerich. Muusikas on rütmi ürgjõud. Väga iseloomulik on pidev taktimõõtude vaheldumine, kohati lausa igas taktis. Motiivikordused nii meloodias kui ka rütmis. Väga suur löökpillide osa. Iga pilli individuaalse kõlavärvi rõhutamine. Võib rääkida rütmi- ja tämbridramaturgiast uudne käsitlus. 1913. aastal esietendus Pariisis ning põhjustas skandaali, II vaatus möödus politsei valve all, Stravinski põgenes teatri tagaukse kaudu nn kunstikaitsjate eest, kes siiani olid harju-nud näiteks Tsaikovski Luikede järvega. Ballett kukkus läbi, nii muusika kui
seostada ka sõnadega "ülendama" ja "alandama". Kindlaid figuure tuntakse ringilise liikumise tähistamiseks. Figuur fuga(kiire liikumine ühes või mitmes hääles, millega võib kaasneda imitatsioon) tähistab põgenemist, jooksu. Aeglane liikumine võib piltlikustada ajakulgu ülipika noodiga.(Bach annab ülipika noodiga suhte igavikulisega). Keerukamad figuurid sarnanevad kõnevormelitega. Kuuluvad lihtsad ja muudetud motiivikordused. On sama fn nagu kordustel sõnalises kõnes. "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega). Figuuril on eriline koht seksti hüppel üles, mis kostub nagu hüüatuse moodi, samalaadne efekt on kromaatilistel tõusvatel ja laskuvatel gammadel ning motiividel mis on üles ehitatud väh. v suur. intervallidele.