Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Josquin motetizanris,olles eeskujuks kogu 16.sajandile. Ta suutis ühendada matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonna meistrite loominguaeg jääb aastatesse 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16.saj. teisele poole muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele
Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Desprez motetizanris, olles eeskujuks kogu 16. sajandile. Ta ühendas matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonnd 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16. saj. II p. muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele
Jacob Obrecht u 1450-1505, III pk, looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel. Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt meisterlikud missad on suhteliselt konservatiivses laadis ja kasutavad enamasti mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Motetizanris on väljendanud end kõige vabamalt ja uudsemalt ("Ave Maria ... virgo serena"). Ilmalike laulude hulgas on vaid paar itaaliakeelset frottola hakkas alles kujunema. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale. Adrian Willaert IV pk, valmistas ette tulevast Veneetsia koolkonda. Orlandus Lassus 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000
trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel. Lk. 6 Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine.(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt ,andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega. 4.Humanism. Afektikeel. Orlando di lasso. Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda. Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid
annaabi.ee 
