kalduvused ja teisalt ülesanded. Valgustatud absolutism. Kodanlike ettevõtlikkus. Töö vajalikkus. Johann Gottfried von Herder- filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane, kes pooldas progressi ideed, ühiskonna kõrgeim seisund humaansus. Patriotism. Prantsuse valgustajad: Voltaire- deistlik arusaam jumalast ( jumal lõi maailma, kuid protsessid maailmas tulenevad loodusseadustest), ideaalne riigikord- valgustatud absolutism, filosoofide ja kuninga liit; kiriku kultuse vastu Motesquieu- konstitutsiooniline monarhia, võimud lahus- seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Rousseau- ideaaliks vabariik, kõrgeim võim kuulub rahvale Descrates- mõistus on teadmiste allikas, kahtle kõiges! VALGUSTATUD ABSOLUTISM Preisimaal Friedrich II- reformijast sõjamees, kes toetub ametnikele. · Toimiv õiguskorraldus · REFORMID: · Äraostmatu ametnikkond · Usuvabadus
oms halbade ja heade külgedega (humanism-inimlik). Valgustajas hakkasid kriitiliselt suhtuma katoliku kirikusse. Tuntumad Prantsuse valgustajad olid Voltaire, monesquieu, Rousseau. Voltaire- riigivõimult pooldas valgustatud monarhiat(absolutism), see tähendab et riiki juhib piiramatu võimuga tark kuningas. Kritiseeris katoliku kirikut. Kirjavahetuses valgustatud valitseja Katariina II-ga. Elas Preisimaa kuninga Friederich II-ga. Motesquieu- riigikorras pooldas parlamentaarset monarhiat(nagu Inglismaal). Valitsemises kehtib võimude lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Täidesaatev võim kuulub kuningale ja eraldi on kohtuvõim. Ütles, et riigikorraldust mõjutab kliima ja geograafiline asend. Kirikusse suhtus neutraalselt. Pousseau- hüüdlase ,,tagasi loodusesse" , ,,kõige parem elu on Maal", ,,kõik on võrdses, ei ole rikkaid ega vaeseid", ,,riiki valitseb rahvas". Kommunistid võtsid temast eeskuju
need 2 hoolitsevad selle eest, et in neid põhimõtteid järgiksid. Looduslikus seisundis valitseb kõikide sõda kõikide vastu, seepärast ühinevad inimesed riigiks ja allutavad end valitsejale, et leida kaitset ning võimalust eluks. In tunnustavad korda ja rahu ainult niivõrd kuivõrd see on neile kasulik. Ainult kasulikkuse seisukohalt on nad valmis taluma õiguse kehtivust ja järgima seadust. 10. ÕIGUS KUI PÕHISEADUSLIK PÕHIÕIGUS John Locke ( 1632-1704) ja Charles de Secondat Motesquieu ( 1689 – 1755) L kujundab oma õigusfilosoofia tahtele põhineva positiivse seadusandluse vaimus. Selle seob ta positivistliku põhiseadusliku õigusega, mille allikaks on rahva tahe. Keskpunktis seadusandlik võim, see ulatub kõrgemale kohtuvõimust ja tavaõigusest, kuid mitte loodus- ja mõistusõigusest. Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele.
annaabi.ee 
