mida teised neist mõtlevad ja nii muutuvad nad kergesti ärrituvaks. Murdeealisi peab õpetama mõtlema iseendale: kui kamp teeb rumalusi, ei pea nemad seda kaasa tegema. Enamus täiskasvanuid ei suuda murdeealistega ühist keelt leida, kuid see on hädavajalik, kui tahate neid sel raskel elujärgul aidata. Olge alati heas tujus. Mõne inimese reipus sõltub ilmast. Kui paistab päike, on neil hea tuju. Kui ilm on halb, siis nad mossitavad. Halbade ilmadega on enesetappusid rohkem kui heade ilmadega. Püüdke end ravida naeratusega, õppige armastama ka vihmast ilma. Kui olete terve ja õnnelik, ei allu teie tuju baromeetrile. Teie enda sisemusest kiirgab valgust. Ei ole olemas võlurohtusid, mis looksid tugeva närvijõu. Kõik kunstlikud stimulaatorid ( tee, kohv, tubakas, alkohol jt.) hoopis hävitavad seda. Ei ole olemas võlurohtu inimestele, kes on oma närvijõu ära kulutanud
kuula mind ära. Et olla edukas kasvataja, on vaja osata suhelda. See võib olla raske, kui lapsed tulevad sinu juurde oma probleemidega või sinul on probleeme nende käitumisega. Selles peatükis anname mõningaid näpunäiteid, kuidas lasta lapsel oma probleemiga ise tegeleda koos sinupoolse minimaalse abiga. Sageli tulevad lapsed sinu juurde siis, kui neid miski segab või midagi on valesti nad nutavad, mossitavad, on osavõtmatud või lihtsalt kurvameelsed. Pea meeles: kui sinu võimuses ongi see probleem lahendada, on see siiski lapse probleem ja sina oled kasvataja, mitte võlur. Järgnevalt pakume meetodeid, kuidas lapsel oleks võimalik oma probleemiga ise tegeleda. Esmane abi on loomulikult hoolikas kuulamine lapse probleemi ära- kuulamine ilma ühegi kommentaarita või lihtsalt väikeste repliikide ütlemine, et julgustada last edasi rääkima. Need repliigid võiksid olla: "Ma mõistan", "Oh
pomisedes). Ma olen olnud klassides, kus mõned õpilased on mossitades ja pomisedes oma kohale On ka muid „süsteeme“, mida õpetajad kasutavad, nagu näiteks värvilised kettad (igal laual), prantsatanud („Džiis, mis s—t tund see on!“). et anda märku, kui õpilane vajab abi. Iga käitumistava puhul on oluline see, et me oleksime Õpetaja seisab klassi ees, libistades pilguga üle klassi, eirates taktikaliselt õpilasi, kes mossitavad, läbi mõelnud, miks me seda konkreetset käitumistava kasutame: kuidas see võimaldab õpilastel ja ütleb: „Kui te olete kõik rahunenud, siis ma selgitan (...)“ ja õpetajal paremini koostööd teha? Nagu ikka, tasub enne esimest kohtumist oma klassiga Nad jäävad vaikseks – nad tahavad minna; otse loomulikult. Õpetaja räägib lühidalt ja selgelt: arutada klassitavade kasutamise, elujõulisuse ja kasulikkuse üle sama ainevaldkonda (või va-
annaabi.ee 
