7 5. NEILJAS KALIIF ALI, MUHAMEDI TÜTREPOEG Othmani surmaga langes islami maailm kodusõtta, kus muhameedlased sõdisid esimest korda muhameedlaste vastu. Kohe peale Othmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkõige siiitidest toetajad. Vastaspool, eelkõige Mu'awiya kuulutas Ali Othmani mõrvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud mõrvareid kinni püüda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhameedlane sõdinud muhameedlase vastu. Selle tulemusena Ali järgijate väeleerist 657 aastal eraldusid haridziidid. Nad leidsid, et vaid jumal on ainuke, kes võib olla tähtis ja püha, ning nõudsid tagasitulemist varase islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhameedlasi. Nad vastandasid endid nii Ali-le kui ka Mu'awiya-le. Shiiidid ja haridziidid võitlesid 658
oma majas ja tapeti esimese kaliifi poja poolt. 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg Uthmani surmaga langes islami maailm kodustta, kus muhamedlased sdisid esimest korda muhamedlaste vastu. Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkige iiitidest toetajad. Vastaspool, eelkige Mu'awiya kuulutas Ali Uthmani mrvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud mrvareid kinni pda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhamedlane sdinud muhamedlase vastu. Selle tulemusena 657. aastal eraldusid haridiidid Ali jrgijate veleerist. Nad leidsid, et vaid jumal on ainuke, kes vib olla thtis ja pha, ning nudsid tagasitulemist varase islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhamedlasi. Nad vastandasid endid nii Alile kui ka Mu'awiyale. iiidid ja haridiidid vitlesid 658. aastal lahingus, kus haridiidid sjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende
enam vastast. Serblased on jõudnud järeldusele, et karta ja kaotada pole enam midagi. Võimalust, et lääneriigid sõjaliselt aktiivselt sekkuvad, võis peljata kolm, veel kakski aastat tagasi. Nüüd on aga selge, et enamik lääneriike ei kavatse oma sõjaväelaste eluga riskida. 13. juulil teatas Bosnia president Alija Izetbegovic, et Bosnia valitsus kaalub tõsiselt võimalust loobuda ÜRO rahuvalvajate teenetest. Sündmuste viimane käik on süvendanud moslemites veendumust, et ilma ÜRO-ta suudaks nad end serblaste vastu paremini kaitsta. Izetbegovic ütles, et kui rahuvalvajate mandaat novembris lõpeb, palub Bosnia valitsus ilmselt ÜRO-l lahkuda. 19. juuliks (teiste andmete kohaselt 25. juuliks) vallutasid serblased ka Zepa. Tuhanded tsiviilisikud põgenesid oma kodunt. Ka sealt hakatakse moslemeid välja saatma. 21. juulil tungivad Bosnia horvaadid ja Horvaatia sõdurid Loode-Bosnias kallale Serbia
annaabi.ee 
