riigiks, kuid nõustus alla kirjutama Moskva tugeval survel N. Liiduga septembris 1939. a-l veel ühele mittekallaletungilepingule, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni
Taastatud võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidu omaga: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg. 1944 – 1953 aastatel oli peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine. Ööl vastu 26.märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mille peamiseks võitlusvahendiks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik
igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Uus nukuvalitsus, mis sellel punavägede rüüstamise ööl moodustati, nimetati küll veel Eesti Vabariigi Valitsuseks, kuid sisuliselt oli selle moodustamisega Eesti Vabariigil lõpp. 21. juuni õhtul esines eesti rahvale raadiokõnega Sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner, kes palus säilitada rahu ja kindlat meelt. Samal õhtul kell 22 andis uue moskvameelse valitsuse juht J. Vares presidendile ametivande. 5. juulil 1940 toimus valitsuse istung, millest oli sunnitud viimast korda osa võtma ka Eesti president Konstantin Päts. Sellel istungil vastu võetud otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad. Uued valimised otsustati läbi viia 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu "valimiste" võltsitud tulemuseks teatati 18. juulil, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas Töötava Rahva Liidu poolt. 22