Metskits Capreolus capreolus Metskits on Eesti väikseim hirvlane. Seda elegantset ja graatsilist, Euroopas laialt levinud imetajat kohtab sagedamini mosaiiksel maastikul, kus metsatukad ja metsaservad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Sellises elupaigas on lihtsam leida vaheldusrikast toitu: erinevaid rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi, samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel
Hea meelga süüakse ära ka vihmaussid, kõiksugused vastsed, tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad suure osa toidulauast tammetõrud. Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi süüa. Elupaigana eelistab niiskemaid, heade varjetingimustega metsi: laialehised ja segametsad, sooservad, veekogude kaldaalad. Liigub väga palju tihnikutes. Eelistatult elab mosaiiksel maastikus. Aktiivne on ta videvikus ja öösiti. Väga hea haistmise ja kuulmisega. Elavad karjas, v.a. suguküpsed kuldid, kes liiguvad ringi üksikult. Vaenlased Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma.
keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist
annaabi.ee 
