Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusat siluetti. Ka krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle skraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks mošeeks, kuna islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Tänapäevaks on kuld tuhmunud, kuid mõningad seinakaunistused on siiski kattest vabastatud. Aastal 1931 suleti hoone esimese Türgi presideni poolt 4 aastaks, et seal 1935. aastal avada
raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi. Tänapäeval
kuulsaim osa on aga viltune kellatorn e. kampaniil. Väliskujult silindriline, kuue avatud rõdukäiguga, mis kulgevad piki võlvkaari spiraalse ringina kalde suunas. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia romaani-aegsete kirikute arhitektuuris eksisteerivad kõrvuti bütsantsi, antiigi ja araabia ehituskunsti mõjud. Palju on Bütsantsist lähtuvaid tsentraal- ja kuppelehitisi, araabia arhitektuurist mõjustatuna kasutatakse varem kui mujal teravkaart. Rikkalikud on kirikute marmor- ja mosaiikkaunistused. Tuntuimate mälestiste hulgast võiks esile tõsta Monreale kloostrikirikut Palermo lähedal (12.saj.) ning Cefalu kirikut (12.-13.saj), mille dekooris ilmnevad selgesti bütsantsi mõjud. Kõige rohkem on bütsantsi eeskujudest mõjustatud aga Veneetsia romaani-aegne sakraalarhitektuur, mille silmapaistvamaks mälestiseks on bütsantsi meistrite poolt 11.sajandil ehitatud Püha Markuse katedraal. Põhiplaanilt meenutab see Apostlite ristkuppelkirikut
annaabi.ee 
