Sama kood sobib ka sidepidamiseks valgus- või heliimpulsside abil. Ajalugu 1836. aasta alguses arendasid Samuel F.B Morse, füüsik Joseph Henry ja Alfred Vali elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juures. Morsekoodi kasutati läbi raadio telegraafi II Maailmasõjas tähtsa informatsiooni vahendamiseks sõjalaevade ja mereväebaaside vahel. Raadioamatöörid kasutavad seda ka tänapäeval, sest morse koodi edastamiseks on vaja väga väikest ribalaiust (100 - 150 Hz) võrreldes kõnesignaali ribalaiusega (ca 4000 Hz) ja seega ka väga väikest võimsust. Samuti kasutatakse seda tänapäeval lennundussides, signaalsides.
maailmaga ka Austraalia. Aastaks 1902 oli kogu maailm oma vahel ühenduses. Edasised arendustööd telegraafi kallal tehti 1870-ndatel aastatel kui Thomas Edison arendas välja kahesuunlise telegraafi süsteemi, tänu millele ei läinud vaja enam kahte eraldi kaablit info vahetamiseks. Pärast telegraafi ilmumist tekkisid uued telgraafi liigid- näiteks raadiotelegraaf, juhtmeta telegraaf ja raadio. Tänapäev Tänapäeval ei kasutata enam telegraafi ega morsekoodi (telegraafe võib leida ainult muuseumidest. Sellest arenesid välja telefonid, faximasinad ja kõik muu jura, mis ühendab tänapäeval inimesi igast maailma otsast. Seega on telegraafil väga suur ja oluline osa kommunikatsiooni ja informaatika arenemisel. Koht kus leidsin informatsiooni: http://en.wikipedia.org/wiki/Telegraph
on lihtne teha. Raskeks läheb alles siis, kui on vaja edastada mõni teade pikema vahemaa taha. Kõige esimene teadaolev ,,seade", mis aitas suhelda ka pikkade vahemaade tagant oli suits. Seda kasutasid teadaolevalt indiaanlased kõige rohkem. See sarnanes mingil moel ka morsega. Antud meetod aga oli väga aeglane ja tihti oli vaja edastada mõni teade väga kiiresti. Selleks võeti kasutusele Aldise lamp, mis oli nagu suur taskulamp. Sellega sai ka edastada morsekoodi kiirusega 14 sõna minutis. Järgmisena tulid telegraafid ja telefonid. Telefoniga sai rääkida inimestega sadade kilomeetrite kaugusele ilma, et oleks pidanud otseselt nägema oma partnerit. Esimene telefoni kõne peeti aastal 1876, Eestis toimus see aasta aega hiljem ehk 1877. Alles 1914 aastal peeti esimene kaugsideühendus Peterburi Tänapäeval kasutatakse suhtlemiseks peamiselt mobiile ja internetti. Mobiilikasutajaid on eestis 120% rahvast
väärtusega. Digitaalse info edastamiseks saab kasutada meetodit, kus kandevõnkumise sagedust muudetakse teatud sageduste vahel, vastavalt signaali väärtusele. Binaarse signaali puhul oleks kasutusel kaks erinevat sagedust, kus üks tähistab bitti 0 ja teine bitti 1. See meetod on tuntud kui sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying). FSK-d kasutatakse laialdaselt modemites ja sellega on võimalik saata ka Morsekoodi. Sagedusmodulatsiooni rakendusi on palju. Kõige tuntum neist on raadio. Raadiosüsteemide puhul piisavalt suure ribalaiusegasagedusmodulatsiooni üheks tugevaimaks eeliseks on see, et loomulikult esinev müra signaaliedastust eriti ei häiri. Teiste rakenduste seas on ka radar, videokassettsüsteemid, kahesuunalised raadiod, telemeetria ja seismilised uuringud.[2] Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline kaheseisundiliste pingetasemete järjend, mille
elektrilise telegraafi. Seda hakati kasutama 9. aprillil 1839. Wheatstone ja Cooke kirjeldasid oma seadet kui "tõestus juba olemasolevast elektromagnetilisest telegraafist". Ameerika Ühendriikidest pärit ärimees Samuel F.B. Morse ja füüsik Joseph Henry töötasid välja lihtsama versiooni elektrilisest telegraafist. Morse demonstreeris edukalt seda süsteemi 2. septembril 1837. Morse kõige tähtsam tehniline tööpanus selle telegraafi juurde oli morsekoodi lihtsus ja tõhusus. See andis eelise Wheatstone'i keerulisemast ja oluliselt kallimast telegraafi süsteemist. Morse ja tema koostööpartner Alfred Vail arendasid koodi empiiriliselt. Esimene transatlantiline telegraafi kaabel saadi lõplikult valmis 27. juulil 1866, võimaldades esimest korda transatlantilist elektrilist sidet. Varasemat kaablit oli kasutatud mõned kuud 1859. aastal. See saatis tervitussõnumeid USA presidendi James Buchanani ja Suurbritannia kuninganna Victoria vahel.
Massiivid JOOKSUAJAD - Jüri, Mari, Kati, Mati, Juuli ja Maali osalesid 60m jooksus ning saavutasid ajad vastavalt 11.5, 10.7, 9.5, 11.7, 10.2 ja 9.4. Kasuta massiivides sama järjestust ning sinu ülesandeks on väljastada esikolmik koos kohanumbri ja nimega. HINDED - koosta mitmemõõtmeline massiiv ainete ja hinnetega. Sinu ülesandeks on kuvada kasutajasõbralik hinneteleht (tabelisse) koos keskmiste hinnetega. MORSE - Koosta kood, mis teisendab minu morsekoodi. Arvesta suuri ja väikeseid tähti. ISIKUKOOD - Kasutaja lisab isikukoodi ning sinu kood tuvastab tema soo ja sünniaasta. Enne kui lahendama hakkad, siis kontrolli kas kood on piisava pikkusega KIVI-PABER-KÄÄRID - Koosta programm, kus kasutaja võistleb arvutiga tuntud mängus kivi-paber-käärid NALJAKAD LAUSED - koosta kolm massiivi: alused, öeldised ja sihitised. Programm genereerib iga kord uue suvalise lause.
klaviatuur enam vajali, vastupidi oleks palju kiirem ning efektiivsem klaviatuur, kus tähed on kasutustihedusele vastavalt läheduses teineteisele, vältimaks käte liigset liikumist. 1920.a. loodi Dvoraki klaviatuur, mille edu oli 10-15% suurem kui QWERTYl, kuid inimeste laiskus õppida uusi meetodeid on ärahoidnud Dvoraki tähelennu. Samuti leidub lihtsaid ABCDE klaviatuure, kus tähed asetsevad tähestikulises järjekorras. Leidub ka chord keyboard, mis meenutab morsekoodi sisestamist, sest sellel klaviatuuril on vaid mõned nupud. (kasulik väikestesse kohtadesse, kus klaviatuur ei tohiks suurt ala enda alla võtta) Klaviatuuride mõõtmete vähendamiseks on loodud special keyd (shift + .. =uus täht / crtl + .. = uus täht) Info sisestamine arvutisse: ASCII kood tähtedele - näiteks suur A - 01000001. Tavaline klaviatuur koosneb kahest osast: tähed, mis on seadistatud tundma näpupinget ning encoder, mis teisendab tähe kahendkoodiks arvutile.
annaabi.ee 
