Tristan ja Isolde See lugu räägib Tristanist, kes oli kuningas Marci orvust õepoeg.Ühel päeval tuli teade Iirmaalt, et taas on vaja maksta andemit ning sellest võis ainult pääseda kahevõitlusega rüütel Morholtiga.Hiigelkasvu rüütel Morholti polnud keegi kunagi alistanud, kuid Tristan tegi seda ning tappis ta.Võitlusest ei pääsenud ta tervelt ning ta oli suremas.Tema viimane palve oli ,et kuningas Marc paneks ta paati ning saadaks merele, et äkki ta jõuab kuhugi,kus teda keegi võiks terveks ravida.Haiguse tõttu oli ta tundmatuseni muutunud ning ainukesena,kes suudaks teda terveks ravida on Isolde ning teadmatuses, et see on tema onu tapja ravis ta Tristani terveks.Pärast seda põgenes Tristan tagasi onu juurde.
Viimaks ütles Tristan, et lubagu temal võidelda. Määratud päeval läks ta üksi paati ja purjetas Saint-Simoni saare poole. Morholt jõudis saarele enne ja kui Tristan jõudis sinna, lükkas paadi merre tagasi, mitte ei kinnitanud seda saare külge nagu Morholt oli seda teinud. Morholt küsis talt, miks ta nii tegi. Tristan ütles, et ainult üks neist pääseb eluga, milleks siis kahte paati vaja. Seejärel nad võitlesid ja kui nähti Morholti paati tulemas arvati, et Tristan tapeti. Tegelikult oli paadis Tristan ja hoopis Morholt oli surnud. Sellest päevast peale hakkas Heledapäine Isolde Loonnois’ Tristani nime vihkama. Tristan sai kahevõitluse ajal haavata mürgitatud odaga. Rohud ja vastumürgid ei aidanud, ta olukord ei paranenud. Tristan pandi paati ja jäeti Jumala hooleks. Lained kandsid paadi Weiseforti. Seal oli ka Heledapäine Isolde. Tema oli ainus, kes suutis imejookide abil Tristanit aidata
Kui Parceval lossi läks, nägi ta kuidas ühe vana rüütli verd võeti aga ta ei küsinud midagi. Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud õnnetoova Graali hoidjaks. Parvecal lubab selle üles otsida. Sama teeb ka arturi vend. Siinkohal teos lõpeb, sest autor suri ära. TRISTAN JA ISOLDE: Tristan, elab oma onu Marci õukonnas, kes teda väga armastab, kuna T oli tapnud ka tema vaenlase iiri rüütli Morholti. T sarub Iirimaale paadiga, kuhu läks surema, kuna sai mürgise noolega haavata. Sealne kuninganna Morholti õde ja Isolde ema, ei tea, et T on ta venna tapja ja ravib ta terveks. Marci õukondlased, et taha, et T saaks pärijaks ja ütlevad, et Marc naise võtaks ja järeltulija saaks. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juuksekarva pääsuke on lossi toonud. T saadetakse neidu otsima, satub uuesti Iiri randa, tapab lohe ja toob kuldjuukselise Isolde, kes lubatakse Marcile naiseks
Kristlik legend seostas selle aga hukkamisega. Graal võib olla ka täiuse ja õnne sümbol. Tristan ja Isolde Muistsed keldi müüdid olid aluseks paljudele romaanidele Tristanist ja Isoldest. See lugu on keskaja kõige lüürilisem. Loos kujutatakse armastust kui ürgloodust. Kuningapoeg Tristan jääb orvuks ning elab oma onu, vana kuninga Marci õukonnas. Marc armastab oma vennapoega väga, eriti sellepärast, et Tristan tappis kahevõitluses tema vaenlase Morholti. Kui Tristan esmakordselt Iirimaale arjudeta ja purjedeta laevaga satub, päästavad haavatud Tristani Morholti õde ja Isolde ema, kes ei tea, et ta on Morholti tapja. Tristan ravitakse terveks. Marci õukondlased kadestavad Tristanit, sest nad kardavad, et just temast saab järgmine troonipärija. Õukondlased nõuavad, et Marc abielluks kellegagi, kes kingiks talle järglase, aga Marc on nõus abielluma vaid selle naisega, kelle kuldse juuksekarva pääsuke lossi tõi. Ta saadab Tristani
annaabi.ee 
