ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel,
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat
12-16°C. Vesikirbulistele on see kohastumine oluline mitte ainult hõljumist soodustava tegurina, vaid ka kaitseks suuremõõtmeliste zooplankterite ärasöömise (grazing) vastu. · Zooplanktoni enamikel rühmadel esineb aktiivne liikumine. Paljud zooplankterid on läbipaistva kehaga (kaitsefunktsioon). · · Planktonorganismide levikut ja arengut mõjutavad tegurid: · I. Abiootilised. 1. Veekogu asend ja morfomeetria (veekogu aluspõhi, valgla, selle suurus ning pinnakate) 2. Füüsikalised: valgus, vee hüdrodünaamika, veetemperatuur. · Ilma valguseta ei toimu fotosünteesi. Fotosünteesi maksimum on sügavusel, kus on ca 50% veepinnale langevast valgusest. Valgus on oluline organismide hingamisel, toitumisel, paljunemisel ja liikumisaktiivsusel ning organismide biokeemilistes protsessides (vitamiinides süntees).
Seega on tegemist positiivse tagasisidega tekkinud jõelooge soodustab enda edasist arenemist. 6.Jõgede toitumise iseärasused. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. 7.Jõgede erosioon ja akumulatsioon. Vooluvete toimel toimub jõesängi morfomeetria, lammi ja jõeoru pidev muutumine. Protsessi iseloom ja kiirus sõltub jõe voolureziimist ja jõesängi ehitusest ning pinnase iseloomust ja taimkattest. Akumulatsioon e. vooluvete kuhjav tegevus toimub vähenenud voolukiirusega jõelõikudes. Esialgu settivad rasked osakesed, seejärel kerged osakesed. Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e
Suvel on pooltes järvedes vee läbipaistvus väiksem kui 1,5 m. Kõige väiksem vee läbipaistvus (6 cm) registreeriti 1977 tugevalt reostunud Pappjärves (Võrumaal Kosel). Kõige läbipaistvam (13,5 m; mõõdetud horisontaalsuunas) on olnud Äntu Sinijärv. Eesti järvede vee värvus on enamasti pruunika alatooniga kollakasroheline või rohekaskollane. Rohkesti on punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi. Kõige tähtsamad veesisese valguskliima kujundajad on huumusained. Morfomeetria ja hüdroloogia Eesti järved on väikesed ja madalad. Pooled neist on pisemad kui 3 ha, 45 järve on suuremad kui 100 ha ja 82 suuremad kui 50 ha. Ainult 46 järve on sügavamad kui 15 m. Sügavamad järved paiknevad Kõrg-Eestis. Järvede valgalad ja veevahetus on väikesed. Enamasti vahetub vesi 2–4 korda aastas, umbjärvedes aga 3–5 aasta tagant. Iga-aastane veetaseme kõikumine on 0,5–0,7 m, veerikastel ja veevaestel aastatel on veetaseme muutus 1–2 m. Võrtsjärve