struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on viis. Tähendussüsteem ja häälikusüsteem on kaks selget allsüsteemi. Tähenduste uurimine semantika, häälikute struktuuri uurimine fonoloogia, hääliku substantsi ning selle tootmise ja vastuvõtu uurimine foneetika. Lisaks häälikutele ja tähendustele on keeltes sõnad ja laused. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse hierarhilise tasandite süsteemina (abstraktsus suureneb alt üles): SEMANTIKA SÜNTAKS LEKSIKON MORFOLOOGIA FONOLOOGIA
2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu
detaile; 2) laps hakkab end ise piirama, keeldudes kõigest ebatraditsioonilisest — kujuneb keelevaist ja kriitiline suhtumine oma kõnesse; 3) lapse poolt omandatavad vormid leksikaliseeruvad, morfoloogilised elemendid ühinevad, laps hakkab paljusid tuletisi kasutama terviksõnadena, s.t. ei moodusta neid alati uuesti, vaid valib mälust valmissõna. Grammatiliste oskuste areng. Traditsiooniliselt jaguneb grammatika süntaksiks ja morfoloogiaks. Seejuures süntaks on kõrgem tasand, mille kaudu omandatakse sõnad, nende vormid (morfoloogia) ja hääldamine. Grammatika ja sõnavara piiril kujunevad sõnamoodustusprotsessid. Kuid ka need alluvad süntaksi seaduspärasustele. Üleminek kahesõnalausele toimub valdavalt teise eluaasta keskel. Nagu varem märgitud, realiseerib laps väliskõnes kolmeliikmelisest konstruktsioonist esialgu harilikult kaks. Enam esinevad järgmised kombinatsioonid: alus+öeldis (Andus söö),
ehk p¨aris ~oige m¨argi mikrostruktuuri all k¨asitleda, kuna tegu on jaotusega kasutamise (markostruktuurne omadus) j¨argi. Kuna aga kuus klassi moodustab omaette m~oistelise terviku, ei pidanud ma vajalikuks asuda seda siinkohal l~ohkuma. Samuti v~oivad laenm¨argid osaleda omakorda uutes m¨arkides morfeemidena. `Kuue klassi' alusel m¨arkide kuju ja struktuuri uurimist nimetatakse m¨argi morfoloogiaks (vormi~opetuseks) , mille u ¨heks osaks on m¨argi t¨ahenduse kujunemislugu (edaspidi et¨ umoloogia) . Tundmata m¨argi et¨ umoloogiat, ei saa ka midagi otsustada m¨argi kuju klassifikatsiooni suhtes. M¨argi et¨ umoloogia ja s~ona et¨ umoloogia vahel otseste paralleelide t~ombamine pole siiski o~igustatud: esimene katab teatavasti paremal juhul m¨o¨odaniku 3 tuhandet aastat, teine paraku k¨umneid tuhandeid.
annaabi.ee 
