de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te. Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist, osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nimetavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse käänetes esinevad de ja te, nt ema/de : ema/de/sse, ema/de/s, ema/de/st jne; `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s, `aasta/te/st jne. Valik morfeemivariantide de ja te vahel oleneb sõnatüübist. de I kk `koi/de, i`dee/de II kk ema/de, pesa/de, seminari/de, nime/de, tule/de III kk ratsu/de VI kk-st `siili/de, `saia/de, pada/de, sõda/de, lage/de, `nalja/de, `sõpra/de, õnne`likku/de VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te, magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te
de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te. Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist, osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nimetavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse käänetes esinevad de ja te, nt ema/de, ema/de/sse, ema/de/s, ema/de/st jne; `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s, `aasta/te/st jne. Valik morfeemivariantide de ja te vahel oleneb sõnatüübist. de I kk `koi/de, i`dee/de II kk ema/de, pesa/de, seminari/de, nime/de, tule/de III kk ratsu/de VI kk-st `siili/de, `saia/de, pada/de, sõda/de, lage/de, `nalja/de, `sõpra/de,õnne`likku/de VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te
· lõpud (käände- ja pöördelõpud) · tunnused (mitmuse tunnus; mineviku tunnus, umbisikulise tegumoe tunnus, keskvõrde tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine Sõnavormid(morfiloogilised sõnad) -keeleüksuse nimetus, koosneb ühest (teo) või mitmest morfeemist (nukku/de/le) Sõnaühendid: peasõna koos laiendiga TULEB MITTE AINULT PIRNE, ÕUNU ÕPETADA ÜTLEMA, VAID SÕNAÜHENDID SELGEKS TEHA, ÕPETADA KASUTAMA MÕTTEGA SÕNU. · värske ajaleht · rippus nööril Laused Sidusad lauserühmad/tekstid (vt kõneloome osa) NB! Madalama tasandi ükstustest moodustatakse kõrgema tasandi üksused.
annaabi.ee 
