mägedele! Neutraalstiilis kasutatakse selle asemel kindla kõneviisi mitmuse 1. pööret, nt Lähme mägedesse! Kolmandale isikule suunatud käsu korral on teatelaad kaudne ja seda väljendab möönev kõneviis, nt Jüri olgu selle koha pealt täiesti vait. Käskiva kõneviisi tunnusel on kolm kuju: ge, ke ja 0. Morfeemivariant 0 esineb ainsuses (ela/0). Mitmuses kasutatakse kujusid ge ja ke (ela/ge, haka/ke, ela/ge/m, haka/ke/m), mis valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · ge kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/ge, `juu/a joo/ge · ke kui da-tegevusnimes ta, nt hüpa/ta hüpa/ke 7 Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet, nt Jüri olevat endale uue maja ostnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, nt ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. Möönev kõneviis
Kolmas pööre väljendab kaudset (st kolmandale isikule suunatud) käsku või soovi, nt Jüri olgu selle koha pealt täiesti vait (vrd M 96). Käskiva kõneviisi tunnusel on viis kuju: ge, ke, gu, ku ja 0. Morfeemivariant 0 esineb ainsuse 2. pöördes (ela/0). Ainsuse ja mitmuse 3. pöördes kasutatakse kujusid gu, ku(ela/gu, haka/ku) ning mitmuse 1. ja 2. pöördes kujusid ge, ke (ela/ge/m, haka/ke/m, ela/ge, haka/ke). Valik g-lise ja k-lise variandi vahel toimub da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. ge, gu kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da → ela/ge, ela/gu; `juu/a → joo/ge, joo/gu ke, ku kui da-tegevusnimes ta, nt haka/ta → haka/ke, haka/ku
nooremale eale vastava lausestruktuuri kasutamises (Bishop, 2004). Mitmed uurijad too- vad välja (Kornev, 2006; Pardik, 2006) motoorsele alaaliale spetsiifilised morfo- loogiavead, milleks on käändelõppude asendused, kus ühe käände lõpu asemel kasutab laps teise käände lõppu (nt aiana pro aiani), ning sõnade kasutamise algvormis (nt tigu pro teo, õis pro õit). Eesti keele spetsiifikast tulenevad morfofonoloogilised vead, mis avalduvad morfeemivariandi vales valikus või moonutamises (nt lindi pro linde, siilisel pro siilidel, sigad pro sead) (Padrik 2006). Sülla (2011) leidis oma töös, et alaaliaga lastele valmistab sarnaselt eakohase arenguga lastega kõige rohkem raskusi väikese kasutussagedusega oleva ja rohkete lõpuvariantidega mitmuse osastava käände vormide kasutamine. Lisaks on SKAP lastele eakohase arenguga lastega võrreldes raskem rajava käände vormi kasutamine.
annaabi.ee 
