jalad, tiivad, silmad, pea, rindmik, genitaalid imaginaalrakkude kogumikud - vajalikud uute organite moodustamiseks histoblastid - putuka tagakeha ja imaginaalrakkude kogumikud uute organite moodustamiseks Putukate metamorfoosi reguleerivad hormoonid (JH ja 20E) ja kuidas need toimivad? JH - juveniilhormoon, takistab enneaegselt nuku või valmiku tekkimist 20E - algatab ja koordineerib kestumist Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) epimorfoos - täiskasvanud kudede dediferentseerumine, mis uuesti rediferentseeruvad kindlates koetüüpideks (salamandri jäseme regeneratsioon) morfallaksis - puuduva osa regeneratsioon, mille käigus toimub olemasolevate kudede ümbermodelleerimine (hüdra regeneratsioon) kompenseeriv regeneratsioon - ei kasutata tüvirakke ega rakkude
signaalide najal kasvatavad seda, mida vaja ehk spetsialiseeruvad uuesti (salamander) Jäseme eemaldamisel kasvatab tagasi puuduoleva osa. Kõigepealt tekib plasmataoline hüüve. Haava otsa teib apikaalne ektodermaalne ots, edasi mittediferentseerunud rakkude mass regeneratsiooni blasteem need paljunevad ja redif uuteks struktuurideks. Rakud mäletavad, mis tüüpi nad enne olid. 3) Morfallaksis olemasolevate kudede ümber paigutamine (hüdra- tükeldades saadakse mitu hüdrat) Ehk rakud remodelleerivad ennast. Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest. Hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk apikaalsesse otsa pea ja basaalsesse otsa saba- tekib väiksem hüdra. Pea aktivatsiooni gradient on kõrgeim tipus ja jala aktivatsiooni gradient basaalses osas.
I Tüviraku vahendatud regeneratsioon – tüvirakkude kasutamine kaotatud koe taastamiseks. Osalevad rakud on migreerumisvõimelised ja pluripotentsed. Dediferentseerumist ei toimu. (N: Vererakkude asendamine, karvakasv, nahk, lameussi pooleks lõikamisel mõlemad pooled taastuvad) II Epimorfoos – dediferentseerumine mittediferentseerunud massiks, mis siis uuesti spetsialiseerub (N: Salamander) III Morfallaksis – olemasolevate kudede ümber paigutamine (N: Ainuõõssed (Cnidaria) – hüdra - hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk pea apikaalsesse ossa ja jala basaalsesse otsa – tekib väiksem hüdra) IV Kompenseeriv regeneratsioon – diferentseerunud rakud jagunevad, säilitavad oma funktsiooni. Uued rakud ei tulene tüvirakkudest ega läbi dediferentseerumise (N: Imetaja maksa regeneratsioon - ei kasvata uut sagarat,
hüdroksüekdüsooniks (20E) 20E algatab ja koordineerib kestumist (kutiikul) Saatekehades (corpora allata) produtseeritud juveniilhormoon (JH) takistab enneaegset nuku või valmiku tekkimist. Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine inaktiveerib vastse-spetsiifiliste ja aktiveerib nuku-spetsiifiliste geenide ekspressiooni ning imaginaaldiskide morfogeneesi, misjärel vastne on valmis nukkuma 95. Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) Taasteke ehk regeneratsioon on protsess, mille käigus organismis käivitatakse arengumehhanismid (rakkude kasv, morfogenees ja diferentseerumine), et taastada puuduolevat organit, kehaosa või kahjustada saanud kude Mitmetel loomadel (nt sisalikud, salamandrid, tuataarad, putukad, koorikloomad) esineb kaitsekohastumusena autotoomia ehk