Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% Füüsikaline liiv – osakesed läbimõõduga üle 0,01mm Füüsikaline savi – osakesed läbimõõduga alla 0,01mm Kores – kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes – kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse
karbonaadivaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% Füüsikaline liiv osakesed läbimõõduga üle 0,01mm Füüsikaline savi osakesed läbimõõduga alla 0,01mm Kores kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused
Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal 5. Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal
materjal 5. Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus
boniteet 4-6 klass. II)Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond, leostunud ja leetjate muldade valdkond. Kõige parema viljakusega valdkond. Võtab enda alla Jõgeva, Rakvere, Põltsamaa. See valdkond võtab enda alla 17,2% Eestimaast. Pandivere kõrgustik ja voorte ala. Aluspõhi suures osas karbonaatne, lähtekivim muldadele karbonaatne-kollakashall liivsavi moreen. Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid (sorteeritud moreensest materjalist pinnavormid), hästi põllumajanduslikult kasutatud, põlde isegi üle 50%. Valdav osa muldadest leostunud ja leetjad. Jõgeva poolt Pandivere poole minnes mullatekke protsess on saanud pikemalt toimuda ja seal pool on rohkem leetjaid muldi (KI). See jaguneb kolmeks allvaldkonnaks: a)Pandivere allvaldkond Mullad Eestimaa viljakaimad. Võib olla ka esimese klassi muldi, kus muldade boniteet on 90-100, Aravete ja Esna b)Põltsamaa ja Jõgeva-
annaabi.ee 
