4) RELJEEF RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon,
ted, järvelubi ja turvas 4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere
ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas. kõikjal Eestis, hilisema jäätumise, valdai ajajärgu setted, mis on põhilisel osal Eesti Kõrg-eesti põhjaosas esineb ulatuslik aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis territooriumist mulla lähtekivimiks. Need esinevad liustikusetetena e. moreenina ja moreenmaastikust on tasasem ja vähem liigestatud kui mujal Eestis. Pandivere kõrgustikuga liustikujõe- ning -järvesetetena. liitub lõuna pool vooremaastik, mida iseloomustavad põhiliselt loode-kagu suunas Liustikusetetes (moreenis) kohati suure osatähtsusega kristalsete kivimite materjali orienteeritud pikad kitsad, ovaalse põhikujuga kõrgustikud e. voored.