Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3] A ehk huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades
(vt leostunud mullad). Kihisemine algab 60(50)-100 cm sügavusel. Mullaprofiil koosneb järgmistest horisontidest: A-El-Bwt(Bt)-BCC. Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt probleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Levik: Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest
kivimid. Viimane jääaeg lõppes 10000-13000 aastat tagasi. Eestit loetakse muldade järgi maailma mullamuuseumiks. Reljeefi järgi jaotatakse Eesti kolme osasse: 1)madal-Eesti (servamoodustiste ja vallseljakute vööde, madalam, kui 50 meetrit), 2)voorte vöönd (loode-kagu suunalised vormid, mis jäid jääkeelte vahele), 3)künklik moreenmaastik. Vahetult pärast jääaega jäi maismaaka kesk-eesti kant kuni peipsini. Teistele aladele jäi moreenile peale veel teisi setteid. Balti paisjärve etapist alates oli Saaremaad näiteks ainult väike lapike, litoriina ajastuks juba suurem lapike. Moreenseid setteid alla 5 meetri palju lääne-eestis, põhja-eestis. 5-10 meetrit enamus osa Eestist, 10-30 ja 30-40 Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Eesti muldade lähtekivimid: Põhj-Eestis valkjashall rähkmoreen, ka Saaremaal ja Hiiumaal; Kesk-Eestis natuke vähem karbonaatne moreen, valkjaspruun ehk