väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järvede kinnikasvamisest kujunenud sood. Moreenitasandikud on soodsad maaviljeluseks, mistõttu on antud piirkond juba kaugetel aegadel olnud põllumajandusala ja omandanud vastava maastikumustri. Click to edit Master text styles Second level
setetest. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Mandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast
As the caracteristics (including productivity) of both the soil and the forest growing on it differ significantly depending on the texture of soil and especially on the thickness of moraine in the course of forest surveys the site type shall be dealt with 4 as two separate subtypes. Et nii metsa kui ka mulla omadused (kaasaarvatud tootlikkus) kasvavad oluliselt erinedes, sõltudes mulla lõimisest ja eriti moreenikihi tüsedusest, siis metsakorralduse käigus seda kasvukohatüüpi kasutatakse kahe erineva metsa osatüübina. A typical cowberry subtype can be found on typical podzolic soil on a thick layer of sand (with thickness more than 1,2 meters). Tüüpiline pohla kasvukohatüüpi võib leida tüüpilisel leedemullal paksul liivakihil (tüsedus rohkem kui 1,2 meetrit). The stands are of average productivity, the quality classes from II to III. The
annaabi.ee 
