6 5 Mordva keel 5.1 Nimetused Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma ersade ja moksade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ja moksad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt kas ersadeks (erza, erzä) või moksadeks (moksa, moksk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetusederza ja moksa taas laiemalt kasutusele tulnud ning moksad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja moksadest end jätkuvalt mordvalasteks. Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens).
Kolmekümnendate repressioonid muidugi hävitasid nende tärganud intelligentsi täielikult. Aga uppuja päästmine on kõigepealt uppuja enda asi ja kui nad ise tahavad ellu jääda, siis see on ikkagi kõige olulisem. Kõrvalt saab natuke toetada neid. Millise rahva juures Te näete kõige suuremat tahtmist ellu jääda? Ma nimetaksin kõiki neid viit suuremat rahvast: need on siis komid, udmurdid, marid ja ersad moksad, keda kokku võib mordvalasteks nimetada. Kõige tugevam on praegu vaieldamatult udmurdi kirjandus ja kultuur. Aga iseloomult on nad suhteliselt leplikud ja mitte väga võitlejad. Kõige julgemad ja kõige võitlevamad on marid. Aga miskipärast nende kunst ja kultuur jääb võibolla alla... Väga andekaid inimesi on mordvalastel. Võtame kas või ajaloost kaks suurt võitlejat: Nikon, kes tegi usureformi, ja tema vihane vastane Avvakum. Mõlemad olid mordvalased. See näitab, et vene kultuuris on nende osa nii tohutu
Mordvalased Nimetused Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma - ersade ja moksade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ja moksad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt kas ersadeks (erza, erzä) või moksadeks (moksa, moksk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetused erza ja moksa taas laiemalt kasutusele tulnud ning moksad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja moksadest end jätkuvalt mordvalasteks. Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan ja Arzamass